• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuerisus ääremaa teenistusse

    kaarel vaidlaFoto: erakogu

    Kui tingimata peab piirkondlikke maksuerisusi tegema, siis ainult inimestest lähtuvalt, kirjutab OÜ Teravik arendusnõustaja Kaarel Vaidla.

    Arvestades praeguse valitsuse koosseisu ja seniseid maksupoliitilisi samme ning valitsusjuhigi varasemaid väljaütlemisi, on tõenäoline, et mingil kujul viiakse piirkondlikud maksuerisused taas ellu.
    Põhiküsimus on see, et kuidas oleks võimalik rakendada regionaalset arengut toetavad maksuerisused viisil, mis tõepoolest aitaksid kaasa ääremaade arengule laiemalt ega oleks lihtsalt uudseks võimaluseks registrikannetega skeemitada.
    Teine küsimus on see, et mille arvelt kaetakse vähenenud maksulaekumised riigieelarvesse ja kas see tooks kaasa täiendavaid makse mujal.
    Mida muuta, mis toimib niigi
    Kuigi 90ndate lõpu investeeringutest lähtuv maksuerisus näib regionaalarengu seisukohast mõistlik, oleks see tänapäevases süsteemis asjatult keeruline. Liiatigi ei tundu mõistlik hakata praegust investeeringuid toetavat ning lihtsat üldist maksusüsteemi muutma.
    Ilmselt oleks nutikam maksuerisused sisse viia maapirkondade tegelikke arenguvajadusi arvestaval viisil, ehk inimressursside tasandil. Seejuures võib küll arutleda võimaluste üle suurendada piirkonniti maksuvaba tulu või leida ka muid struktuursemaid lahendusi, kuid seesugused muudatused näivad võimalikku tõhusust arvestades pigem sobimatud.
    Maapiirkondades tegutsevatel ettevõtetel võiks olla ulatuslikumad võimalused oma töötajate motivatsiooni ja tegevustõhususe tagamiseks, eriti kui need puudutavad ettevõtte tegutsemispiirkonnas elavaid inimesi. Seejuures võiks soodustada koolitusi ka mittetööalastes valdkondades, sest töötajate kompetentside kasvatamine piirkondades, kus on üdline tööpuudus kõrvuti kvalifitseeritud tööjõu nappusega, võib nii lahendada korraga kaks probleemi.
    Teine erisoodustusmaksujuht, mille kaotamine muudaks ääremaa atraktiivsemaks, on ettevõtte sõiduvahendite kasutamine isiklikuks otstarbeks. Olukorras, kus nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on keeruline tagada nii kvaliteetsete infrastruktuuri kui ka ühistranspordivõrgustiku olemasolu, ei ole ettevõtte auto erakasutusse andmine mitte erisoodustus vaid ettevõtte jaoks oluline vahend töötaja tegevustõhususe tagamisel.
    Madalapalgalistele tehtud soodustused mõjutavad otseselt töötaja sissetulekuid ning piirkonda võib tekkida täiendavaid käibevahendeid, mis kohalikus ringluses omakorda toetab kohalikku ettevõtlust. Laekumata jäänud maksud teenib riik tasa piirkondlikust majanduskasvust tulenevate otsetoetuste vajaduse vähenemisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Jäähoki MM toob õnne Soome restoraniketi õuele: 0,7 miljonit ühe päevaga
Soome võõrustab praegu jäähoki maailmameistrivõistlusi, millel on tohutu mõju ka restoraniketi NoHo Partners käibele, ettevõtte tegevjuhi sõnul on parim päev aga veel ees, kirjutab Kauppalehti.
Soome võõrustab praegu jäähoki maailmameistrivõistlusi, millel on tohutu mõju ka restoraniketi NoHo Partners käibele, ettevõtte tegevjuhi sõnul on parim päev aga veel ees, kirjutab Kauppalehti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.