Kaitsetööstus ründab turgu

Kuldar Väärsi  Foto: Eiko Kink

Eesti ettevõtted on edu saavutanud tarkade tehnoloogiate valdkonnas ja hübriid- ning asümeetrilise sõja tingimused on kohalikule kaitsetööstusele soodsad, kirjutab Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees Kuldar Väärsi.

Ambitsioon ja edu juhivad ettevõtted uute ja suuremate väljakutseteni. Eesti kaitsetööstus on viimaste aastate jooksul läbi teinud märkimisväärse arenguhüppe. Valdav osa Eesti Kaitsetööstuse Liidu ettevõtetest keskendub oma arenduses ja turunduses rahvusvahelistele turgudele ning seab eesmärgiks ekspordinumbrite kasvu. Kuid selle eesmärgi saavutamine ei ole väljakutseteta. Kas ja millised peaksid olema tugimehhanismid, mis soodustaksid Eesti kaitsetööstusel maailmas läbi lüüa?

Algatuseks võib ju küsida, kas see üldse on ühiskonna, st riigi ning maksumaksja mure, kuidas kaitsetööstus hakkama saab? Arvan, et on küll! Tugevam tööstus Eestis tähendab tugevamat majandust ning kõrgemaid sissetulekuid. Tugevam kaitsetööstus tähendab lisaks ka tugevamat riigikaitsest ja suuremat julgeolekut. Ühiskonnana ei saa me olla lihtsalt tarbijad, vaid peame ka panustama.

EASile eeskujuks

Hea näide on Detroit ja Michigan USAs, kus pärast majanduse ja autotööstuse kokku kukkumist on töötatud välja meetmete pakett (töötajate erialakoolitused, tarneahela analüüs ja loomine, personaliotsing, tootmispindade otsing), mis on suunatud investeeringute ja ettevõtluse regiooni toomisele. Need meetmed on ettevõtetele tasuta – ehk siis makstud kinni ühiskonna ja maksumaksjate poolt. Ja see toimib – auto- ja kaitsetööstus on regioonis kasvanud väga jõuliselt ning koos sellega ka regiooni elanike sissetulekud, tööpuudus on langenud mõne aastaga 17 protsendilt 5 protsendile. Elanike sissetulekud on kasvanud viie aasta jooksul üle 13,5 protsendi võrra, mis on üks kiiremaid kasvutemposid USAs. Michiganis on lahendusi ja lähenemisi, millest ma loodan, et meie EAS saab eeskuju võtta.

Ettevõtlus ei tohi loota vaid ühiskonna abile, kuid ühiskond peab mõistma, et ettevõtlus on ainus sissetulekute allikas. Seega ei kutsu ma üles ühiselt kurtma, kui raske on ettevõtja elu, vaid kutsun üles ühiselt mõtlema, kuidas luua uut väärtust ning kasvatada Eesti majandust.

Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on  tunnustatud kui tarkade tehnoloogiate loojad ja innovaatorid, mis tähendab, et hübriid- ja asümmeetrilise sõja tingimustes on turg meie jaoks väga soodne. Meie ettevõtted on edu saavutanud küberkaitse, sensoorika, robootika ja muude tarkade tehnoloogiate valdkonnas. Lisaks on paljud meie ettevõtted suutnud luua rahvusvaheliselt tugeva võrgustiku, mis annab neile olulise väärtuse tehnoloogia arendaja ja koostööpartnerina. Kuid sellele vaatamata on meie kaitsetööstuse ettevõtted maailma mõistes valdavalt start-up’id ja mikroettevõtted.

Väike investeerimissuutlikkus

Eesti on väike riik. Selles on olulisi eeliseid, kuid on ka tingimusi, mis meid kammitsevad. Paljud arendused, mis mujal maailmas võtavad aastaid, on meil tänu liigse bürokraatia puudumisele tehtavad kuudega. Aga tootmise juurde jõudes avastame, et me ei mõista maailmaturu mastaape üldse. Rahvusvahelisel turul tuleks unustada kõik, mida me arvame teadvat mahtudest ja kogustest. Tootmiskogus 2000 ühikut aastas on Eestis arvestatav suure seeriana. USAs ei saa me sellise koguse juures rääkida isegi keskmises mahus tootmisest. Kuidas kasvada suureks ja vabaneda väiksese turu kammitsatest?

Väikeettevõtte suurimad probleemid on seotud vajadusega investeerida. Kui ettevõtte käive on 1-2 miljonit eurot aastas, pole võimalik teenindada 15-20 miljoni eurost müügilepingut, sest puuduvad piisavad garantiid ning käibekapital. Kuidas aga sellised müügilepingud siiski Eestisse tuua?

Ettevõtjad ei saa jääda lootma vaid riigi abile. Kõik asjaosalised peavad olema valmis ise panustama. Minu kogemus ütleb, et arvamus, nagu eestlased oleksid kõigist töökamad, on pigem müüt. Selleks, et midagi saavutada, tuleb ka meil pingutada nii indiviidi kui ühiskonnana. Aeg-ajalt tundub, et kipume seda unustama.

 

Hetkel kuum