Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hakake ebastabiilsusega harjuma

    Presidendi majandusnõunik Heido VitsurFoto: Andres Haabu

    Teistsugune ja vähem stabiilne maksusüsteem on paratamatus, millega tuleb varem või hiljem harjuma hakata, väidab majandusekspert Heido Vitsur.

    Maksupoliitika üldised raskused algavad sellest, et elus on vaja ühteaegu nii stabiilsust kui ka muutusi. Ja muutusi mitte üksnes seepärast, et üks või teine maks või kogu maksusüsteem eraldi võetuna halb või iganenud oleks, vaid seepärast, et elus on peale põhiliste inimõiguste vähe sellist, mis ei muutu ja mille korraldust ei oleks otstarbekohane või isegi hädavajalik aeg-ajalt kohendada. Samas võivad aga mis tahes eluvaldkonnas toimunud muutused nõuda kogu sotsiaalmajandusliku korralduse tõsist inventuuri.
    Võtame näiteks mitte enam silmapiiril terenduva, vaid juba kätte jõudnud digirevolutsiooni ja elanikkonna vananemise. Need kaks kokku muudavad järgmise veerandsajandi jooksul meie elu rohkem, kui seda suutsid teha möödunud poolteist sajandit. Nende toimel muutuvad töötamise iseloom ja töösuhete stabiilsus. Viimane neist ka töötamise regulaarsuse, geograafilise asukoha ja töökohtade ning kutsealade paljususe poolest.  
    Kuidas automaadid ja robotid lihtsaid masstööle orienteeritud töökohti kaotavad, näeb igaüks pangaautomaatide ja kassade kasutamise pealt. Eile, kui ühest kaubanduskeskusest läbi astusin, oli seal 16 tavalisest kassast töös kaks, kuid 12 iseteeninduskassat kasutas kümme inimest. Selleks muutuseks on kulunud üksnes mõni aasta.
    Ma ei tea, milline on maksusüsteem 25 aasta pärast, kuid olen kindel, et me ei saa oma järeleproovitud maksusüsteemi siis kuigivõrd kasutada. Aktsiisid on ilmselt ainukesed, mis eriliste muutusteta alles jäävad. Teised maksud peavad muutuva maailmaga kohanduma. Nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Kuid mida need tasandid e-riigis üldse tähendavadki?
    Praegused muudatused otse tulevikku ei vii
    Ma ei arva, et koalitsiooni kavandatud maksumuudatused meid otse tulevikusüsteemi suunas viivad, kuid sellele vaatamata teevad nad ära ühe kasuliku teo. Nad on algatanud diskussiooni Eesti maksusüsteemi üle ja hakanud kõigutama arusaama, et meil ongi kogu ettenähtavaks ajaks olemas universaalselt sobiv maksusüsteem, mida muuta ei tohi.
    Seda meie maksusüsteem päris kindlasti ei ole. Esialgu aga on meil palju olulisem aru saada, et meeldib see meile või mitte, tuleb hakata elama mõnevõrra teistsuguses ja vähem stabiilses maksusüsteemis. Ma ei oska hinnata, kumb oleks meie ettevõtjatele kasulikum: kas saada kuni viimase võimaluseni kasu senisest maksusüsteemist või alustada kohe kohanemist eluga senisest turbulentsemas maailmas.  
    Meie ettevõtjad on seni olnud tänu maksusüsteemi ja maksumäärade stabiilsusele erandlikult heas olukorras ja see on meie majanduskasvule ja ka üldisele heaolule kasuks tulnud. Kuid paraku sellises ulatuses, et oleme oma elukorralduses sotsiaalse poolega – sotsiaalne kaitstus kõige laiemas tähenduses, ebavõrdsus – nii Euroopa Liidus kui ka OECDs kõige viletsemate hulka vajunud. Ja seda vaatamata sellele, et saame sotsiaalprobleemide lahendamiseks tuge Euroopa Liidult. Tundub, et miski on siin tasakaalust väljas.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Ühendkuningriigi keskpank pani intressitõstmisele pidurit
Ühendkuningriigi keskpank Bank of England ei tõstnud täna intressimäära, tehes pausi agressiivses 22 kuu pikkuses tõusutsüklis.
Ühendkuningriigi keskpank Bank of England ei tõstnud täna intressimäära, tehes pausi agressiivses 22 kuu pikkuses tõusutsüklis.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Hortese omaniku probleemne e-pood läks pankrotti
Aia- ja kodukaupade keti Hortes ühe omaniku Karol Kogeri probleemne netikaubamaja Shoppa läks pankrotti.
Aia- ja kodukaupade keti Hortes ühe omaniku Karol Kogeri probleemne netikaubamaja Shoppa läks pankrotti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.