• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Pangale on õppelaenu andmine riskivaba, nendib ajakirjanik Märt Belkin.
Lehm
  • Lehm
  • Foto: Andres Haabu
Õppelaen on justkui jäänuk mingist teisest ajast. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on teadagi lõtv ning intressikeskkond laenamiseks soodne. Õppelaenu intress püsib aga muutumatu ning on üpris karm viis protsenti. See lepiti kokku juba mitukümmend aastat tagasi.
Ka maksimaalne laenusumma – 1920 eurot – on aastaid sama püsinud. Eks need kaks aspekti ning üldiselt suurem teadlikkus laenamisest ja selle ohtudest olegi selle taga, miks õppelaenu populaarsus aasta-aastalt üha väheneb.
Võib ju öelda, et laenuvõtja on noor kindla sissetulekuta inimene, kes on suure riskiga ning kellelt tulekski kõrget intressi küsida. Aga õppelaenu taga on kõige võimsam käendaja ehk riik. Kui kunagine õppur laenumaksetega hätta jääb, korvab selle pangale riik, mis mõistagi raha hiljem ise inimeselt välja nõuab.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele