Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loll valitsus komistab oma noa otsa

    Ettevõtja ja investor Raivo HeinFoto: Andres Haabu

    Võimul olev valitsus käitub nagu loll peremees, kes kuldmune muneva kana potti paneb, leiab investor Raivo Hein.

    Maksud on alati kirgi kütnud. Ühelegi inimesele ei meeldi, et ta peab iseenda teenitust kellelegi loovutama lõivu, kümnist, aktsiisi, tulumaksu – ükskõik, kuidas me seda nimetame. Selle vastu võideldakse nii seaduslike kui ka ebaseaduslike meetoditega. Kes peseb raha pesumasinas, kes peidab mere taga saartel, kes punub keerulisi skeeme, kus must valgeks muutub. Osad ei petagi, jätavad lihtsalt maksmata.
    Teiselt poolelt aga, läbi ajaloo on riigid makse kogunud. Riik on kallis pidada ja maksud tuleb kodanikelt kätte saada. Vanadel aegadel said rahva poolt vihatud maksukoguja ameti endale aadlikud ja jõukamad kodanikud, kes vahendustasu eest kopika kuningale kokku korjasid. Korraliku haridusega kodanikud mäletavad kooliajast kindlasti Antoine Lavoisier'd, prantsuse keemikut ja aristokraati, kes lõi põlemise hapnikuteooria ja andis hapnikule tänagi kasutusel oleva nime.
    Ühtlasi pidas ta maksukoguja ametit, mis talle ka surma tõi. Antoine Lavoisier giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal reeturina 8. mail 1794 ühena 28 ebapopulaarseks muutunud Ferme Générale’i maksukogujast. Milline jõhker lõpp suurele teadlasele!
    Kuldmuneja pannile
    Valitsustel tasub seda maksude altarile toodud ohvrit meeles pidada. Heale peremehele on kombeks headel aegadel raha kõrvale panna ning investeerida tulevikku. Tark valitsus ei aja oma kuldmune munevat kanakest, kelleks võib pidada peamise maksutulu toovat ettevõtlust, esimesel võimalusel potti, vaid hoiab teda ületalve. Üksnes loll võib vahetada pikaajalise tulu ühekordse kanapraest saadava naudingu vastu.
    Võtkem kasvõi see aktsiisijant. Iga analüütik ja majandusinimene saab aru, et kummi lõpmatult venitada ei anna. Ometi korrutatakse kui mantrat, et eelarve tuleb täis ja kõik on kaunis. Kui hind juba küllalt kõrge ning teenust minnakse Lätti ostma, siis peab hinda veelgi tõstma, sest rahva tervis on ülim! Kus tagurpidi maailmas me elame? Äkki keelustaks alkoholi täielikult ja nõuaks kodanikelt lihtsalt aktsiisi, siis oleks tagurpidisus täiuslik! Kõik näevad, et kuningas on aga alasti. Kuningas ise aga loomulikult mitte.
    Samamoodi on pahempidi tiritud ja pusasse aetud maksundus. Enamvähem kõiki rahuldav lihtne ja loogiline maksuseadus on korralikult täis soditud ning keegi ei saa enam suurt aru, mis seal kirjas on. Tuhanded astmed, kavalad tagurpidi skeemid, erisused sektorite kaupa.
    Keerukate mõttekonstruktsioonide poolest kuulus peaminister väidab, et enamus riigialamaid võidab nüüd 64 eurot. Kindlasti osad võidavadki. Enamus aga peab hakkama arvutama, konsultante palkama, avaldusi esitama ja oma sissetulekuid mitte deklareerima. Ja seda mitte vajadusest petta, vaid protsessi keerukuse ja kalliduse tõttu.
    Ettevõtjad otsustavad palgata kõrgepalgaliste asemel hulga madalapalgalisi töötajaid, nii on seaduslik viis makse kokku hoida. Pangad hakkavad maksma dividende aina suuremas osas välja, sest nii on maksukoormus kõige väiksem. Kasvule orienteeritus muutub mõnusaks tiksumiseks soojades pükstes. Kõrgepalgalised lõpetavad pingutamise, sest see ei ole soositud. Pihta saavad nii töötavad pensionärid kui ka mitmest kohast tasu saavad tavalised töötajad. Tunnihinna aluselt töötavad inimesed. Riigihaldus ise ka, sest kogu selle sodi-podi haldamiseks on vaja ju inimesi juurde.
    Klassiviha õhutamine on juba normiks saanud. Rohelist värvi kohalikud lehed on seda aastakümneid propageerinud. Nüüd lisandub ka riiklik kaebamispoliitika.
    Edaspidi peab liikluregistrisse lisama auto juurde märkme, kas see on töösõitudeks mõeldud või mitte. Tähelepanelik kodanik saab siis kontrollida, kui naabrimehe autos tite tooli näeb. Muidugi ei kehti need reeglid riigi oma autonduse kohta.
    IRL lõi noa selga
    Tagurpidi on ka see, et valijad ei ole oma praegust valitsust selliseks käitumiseks delegeerinud. Vasakpoolsus, võrdsus ja hallus ei võitnud viimaseid valimisi. Võimule said nad tänu IRL-i reetlikkusele, kellel hakkas pind jalgealt kaduma. Korraliku teraga nuga on sellisel kombel alati abiks.
    Riigiaparaadi prioriteet peaks olema oma kuldmune muneva kana elushoidmine. Järgmine eesmärk on nõrgemate aitamine. Tagurpidi Antslas käivad asjad aga teistmoodi. Kuldkanad tapetakse või lõigatakse nende reielt tükikesi söömiseks. Muidu lähevad veel liiga rammusaks!
    Praegune valitsus defineerib lollust ja rumalust ümber järjest jõulisemalt. Oma mõõk lõikab aga tõhusalt jalad alt, teame. Ja kui Lavoisier' surm oli tragöödia, siis selle valitsuse oma oleks pigem tervendav. Muidugi, kui järgmised paremad saavad.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.