Kohtutäituritel on seaduslik õigus võtta ühendust võlgniku tööandjaga, kui on vaja näiteks võlgniku sissetulekut arestida või saada tööandjalt informatsiooni võlgniku asukoha või kontaktandmete kohta. Kuigi neil kirjadel on enamasti juures märge, et kiri sisaldab konfidentsiaalseid andmeid, saadetakse sellised kirjad tihti ettevõtete üldmeilidel, kus on paljudel juhtudel ligipääs ka neil töötajatel, kelleni võlgniku konfidentsiaalsed andmed jõudma ei peaks.

Veider on aga see, et sellist andmete levitamist ei peeta konfidentsiaalsete isikuandmete vastutustundetuks käitlemiseks. Nii andmekaitse inspektsioon, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda kui ka kaubandus-tööstuskoda on ühel meelel, et andmete lekkimise eest ei vastuta mitte kirja saatja, vaid kirja saaja. Andmekaitse inspektsioon põhjendas seda sellega, et tihtipeale pole ettevõtetel muid kontaktaadresse niikuinii avaldatud ja et kohtutäiturid ei tea enne kirja saatmist, kellele kiri saata tuleks niikuinii.

See põhjendus ei ole piisav, vaid see on endalt vastutuse kõrvale lükkamine. Kui ei tea, kellele tuleks saata konfidentsiaalseid andmeid, tuleks see enne kirja saatmist selgeks teha. Ei ole ju raske enne kirja saatmist helistada ettevõttesse ja küsida, kuhu kiri saata. Või siis saata enne andmete edastamist üldmeilile päring, millisele aadressile oleks õige võlanõue saata.

Peale selle, et ei saaks kannatada võlgnik, kelle andmeid lekitatakse, jätaksid kohtutäiturid kirju õigesse kohta saates tööandjatele ka oluliselt meeldivama mulje. Nimelt on kohtutäiturite kirjad enamasti käskivas kõneviisis, mis võivad jätta tööandjatele mulje, nagu oleks midagi valesti teinud hoopis nemad, mitte nende töötajad. Seda eriti juhul, kui töötaja võlad pärinevad varasemast ajast, mil ta töötas mujal.

Tean juhtumeid, kus tööandjad on kohtutäitureid teavitanud, et nad saadaksid kirju mõnel teisel aadressil. Sellele soovile ei ole alati vastu tuldud. See näitab kohtutäiturite mugavust, üleolekut ja teadmist, et seadus on nende poolel ja andmete lekitamise eest nemad ei vastuta. Andmekaitse inspektsioon, kohtutäiturite koda ja kaubanduskoda on seisukohal, et on tööandja kohustus teha kindlaks, kellele on üldmeili aadressitele ligipääs. Paraku on ju üldmeili aadressidel põhjusega üldine nimetus. Ootaks kohtutäituritelt natukene rohkem pingutust, et andmed ei satuks valedesse kätesse.