Inga Lill • 1 detsember 2017
Jaga lugu:

Eestlane ei taha palgast juttu teha

Raha
Raha  Foto: Panthermedia

Enamasti vingerdab eestlane kõrvale vastusest küsimusele, kui palju ta palka saab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Inga Lill.

Vastuseks võivad olla: vähe, pole kõige hullem, enam-vähem tuleb toime, alati võiks rohkem saada. Ka ettevõtted on tagasihoidlikud, kui küsida nende palgapoliitika ja lisatasude süsteemi kohta.

Kui ettevõttel läheb hästi, siis see meeldib omanikele, juhtidele ja meeldib ka töötajatele. Millised on asutuse palgapõhimõtted ja lisatasude süsteem, seda küsib iga uus töötaja juba tööle asudes.

Oluline on, et need põhimõtted oleks kohe alguses selged, et ei ole põhjendamatuid ootusi, ebaselgust, hilisemat kirumist. Kuid aeg-ajalt tekib küsimus, et kas neid põhimõtteid tutvustatakse ainult tööleasumisel või räägitakse neist ka hiljem. Või muutub palk hiljem tabuteemaks?

Üks osa ettevõtte edukusest on lojaalsed ja motiveeritud töötajad. Ja inimestele meeldib rääkida, kui ettevõte neist hoolib. Kui boonussüsteemid, lisatasude saamise võimalus on inimestele teada ja selge, suureneb rahulolu tööandjaga. Nii nagu suureneb rahulolematus kohe, kui palgaga seotud asjaolud on segased. Ettevõtete tagasihoidlikkust palgapoliitikast rääkimisel võib mõista, on see ju info konkurentidele. Aga see on ka info töötajatele. See on üks osa ettevõtte kuvandist.

Kui ollakse veendunud, et tööandja on edukas ning hoolib oma inimestest, siis just sellega hoiab ettevõte enda juures olemasolevaid spetsialiste ning meelitab ligi uusi ja andekaid töötajaid. Sellises asutuses ju tahetakse töötada.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt