Kristel Härma • 19. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:

Piitsa asemel porgandit

Kristel Härma
Kristel Härma  Foto: Andras Kralla

Vahel tasub inimeste käitumisharjumuste muutmiseks kasutada maksupiitsa asemel hoopis maksupräänikut ja siin on Eestil põhjust eeskuju võtta Lätist, kirjutab ajakirjanik Kristel Härma.

Läti on astunud inimeste tervislikuma käitumise soodustamiseks julge ja tulevikku vaatava maksusammu. Selle asemel, et tarbijatele ebatervisliku käitumise eest järjest kõrgema aktsiisiga piitsa anda, pakub Läti tervislike puu- ja juurviljade soodsama käibemaksumäära näol tarbijale hoopis präänikut.

Eestis arutluse all käinud magusamaks ja ikka ja jälle tõstetav alkoholiaktsiis näitavad, et meie tervis on valitsuse hinnangul murekoht ja sellega tuleb tegeleda. Magusamaks lükati laualt, alkoholi ostetakse nüüd naabrite juurest, hambaravi hüvitatakse näiliselt. Ehk oleks tulutoovam sarnaselt Lätile katsetada hoopis lahendusi, mis on inimeste jaoks paremini vastu võetavad ja mis ennetavad riigi suuri kulutusi tervishoiule.

Lätlased proovivad katsetuseks puu- ja köögiviljadelt küsida senise 21 protsendi asemel 5 protsenti käibemaksu. Eesmärgiks muuta lätlaste toidulaud senisest tervislikumaks. Et see pakuks tuge kohalikele tootjatele, laieneb see soodustus vaid lätipärastele viljadele ja marjadele. Samuti kehtib madalam maksumäär vaid töötlemata viljadele. See on langetanud värskete köögivilja, puuvilja ja marjade hindu ja oodatakse, et see edendab maapiirkondade ettevõtlust, kasvatades tarbijate ostujõudu ja nõudlust põllumeeste järele.

Tulu ei tõuse kohe

Kui vaadata, millest koosneb eestlaste igapäevane menüü, siis positiivset tõuget tervislikuma toidu poole oleks ka meil vaja. Tervise arengu instituudi andmetel sööb iga päev köögivilju vaid iga viies mees ja iga kolmas naine. Puuvilju sööb igapäevaselt iga neljas mees ja üle kolmandiku naistest. Kiire elutempo juures on kõikjal kättesaadav, kuid paraku ebatervislikum töödeldud toit odavam ja mugavam valik.

Muidugi ei pruugi sellisel meetmel näha kohe püsivat mõju. Algul võib silma torgata hoopis hoopis riigieelarvesse saamata jäänud tulu, millele tuleb mujalt katet otsida. Tervislike harjumuste kujundamine võtab aega, aga riik peaks siiski vaatama kaugemale kui ühe aasta riigieelarve ja sellega algust tegema. Olen kindel, et selline maksumuudatus võetaks hästi vastu ja paneks tarbija mõtlema ning käe sirutama hoopis tervislikuma toidu järele. Kahju ei tee ka oodatav kasu põllumajandusele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt