Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osa dividenditulust omavalitsustele

    Siim KallasFoto: Eiko Kink

    Kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks oleks otstarbekas tuua nende eelarvesse ka osa elanike dividenditulust, kirjutab Viimsi vallavanem Siim Kallas (RE).

    Kõigis valdades elab hulk inimesi, kes valla eelarvesse sentigi ei maksa. Osa nendest maksab mõnda teise omavalitsusse, osa ei maksa üldse midagi. Meie Viimsi valla pilootprojekti käigus ilmnes, et selliseid elanikke on umbes veerand.
    Inimeste tulude struktuur on aja jooksul muutunud. Kasvanud on iseseisvast ettevõtlusest saadav tulu, dividendid (mis riigieelarves on kirjas juriidilise isiku tulumaksuna). Palk ei ole enam ammu suure hulga inimeste ainus sissetulek. Viimsi vallas on kiiresti kasvanud maksumaksjate osakaal, kes saavad väikest palka, aga peamise tasu võtavad dividendides. Valla eelarvesse ei laeku taolise tasustamise skeemis suurt midagi.
    Aastal 2002 sai Eestis dividende 26 196 inimest, möödunud aastal 70 506 inimest. Viimsi puhul tähendaks näiteks 2% dividenditulust vallale pea miljon eurot lisaraha aastas. Selleks, et suurendada valla tulusid, on vaja valda elama meelitada võimalikult palju füüsilise isiku tulumaksu maksjaid, ehk siis palgasaajaid. Hea on, kui see tähendab elukeskkonna parandamist ja teenuste arendamist vallas. Halb, kui elanike meelitamiseks kasutatakse igasuguseid kavalusi, millel pole elukeskkonna parandamisega mingit pistmist.
    Vald ega linn ei saa otsest kasu vallas toimivast ettevõtlusest. Peale maapoliitika (detailplaneerimise) ei ole nende käsutuses võimalusi ettevõtluse toetamiseks ega eelarve tulude suurendamiseks. Ei jäägi palju muud üle, kui lunida raha riigieelarvest ja abirahadest.
    Mõistlik oleks, kui kasvõi väike protsent juriidilise isiku tulumaksust (dividendidelt makstavast tulumaksust) laekuks kohalikku eelarvesse. See ergutaks omavalitsusi ka ettevõtlusele head keskkonda looma. Selle võrra võiks füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendada.
    Rohkem iseseisvust
    Kui kohalike omavalitsuste rahastamist kujundati, oli soov anda omavalitsustele võimalikult suur iseseisvus oma rahaasjade otsustamisel. Kohalik eelarve pidi toetuma eelkõige kohalikele maksudele. Nendeks olid kinnisvaramaks, tehingumaks ja muud. Maailm on muutunud ja Eesti koos sellega, vana skeem ei tööta enam ja tuleb luua uus valem. Nii et omavalitsused oleksid rohkem ise majandavad koos täiendavate võimaluste ja vastutusega.
    Omavalitsuste rahastamise probleemi ei saa lahus vaadata regionaalpoliitilistest väljakutsetest. Kui lihtsalt suurendada ettevõtlusega seotud tulude või ka kinnisvaramaksu laekumist, võidavad sellest jõukamad piirkonnad. Paralleelselt rahastamismudelitega on vaja selget ettekujutust, kuidas toetada omavalitsusi, millel pole sellist tulubaasi nagu on Tallinnal ja Harjumaa omavalitsustel. Aga tasakaalustatud regionaalarengu rahastamine pole ka praegu väga hästi lahendatud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.