Jürgen Klemm • 21. veebruar • 2 min
Jaga lugu:

Balti pankade (usaldus)krediit nullis

Jürgen Klemm
Jürgen Klemm  Foto: Andres Haabu

Kui Bloomberg esmaspäeval, 19. veebruari õhtupoolikul uudise pealkirjas küsis, miks Põhja-Korea sidemed külmutasid ühe Baltikumi panga tegevuse, siis oli kahju meie pangandussektorile juba tehtud, kirjutab ajakirjanik Jürgen Klemm.

Uudis levis üle majandusmeedia ning Bloombergi uudisele viitas teiste seas ka Washington Post. Tõsi, järgmisel tööpäeval täpsustas väljaanne pealkirja, kui Baltikumi asemel viidati Lätile.

Selles olukorras on strateegilise kommunikatsiooni perspektiivist ainult üks õige lahendus: panna mängu kõik välispressi kontaktid, et väljaanded ükshaaval pealkirja muudaks. Kas ajakirjanikud-toimetajad jõudsid selle täpsustuseni seekord ise või väljastpoolt tulnud mõju tulemusena, seda ma ei tea ega oska ka kusagilt küsida. Kuid õppetund on väärtuslik.

Vahetustudengina Saksamaal oli mul suur rõõm inimestele selgitada, mis ja kus on Eesti. Esimese kolme nädala järel väsisin. Hiljem oli kõige täpsem pakkumine, et “Eesti oli vist ju Riia pealinn”. Ega eriti ikkagi ei teata küll, milline meist on Läti, Leedu või Eesti. Rääkimata siis pealinnadest.

Ei saa me läbi Lätita. Tahame või ei taha, korruptsioon lõunanaabrite riigivalitsemise juures või skandaalid sealses panganduses riivavad paratamatult ka meid. Kui ühe Balti panga tegevus külmutatakse sidemete tõttu Põhja-Koreaga, siis tabavad külmavärinad kõiki siinseid panku.

Kas meil on võimalik või mõistlik brändida Eestit või mis tahes siinset sektorit või valdkonda iseseisvana, kui kõik teised näevad meid siiski osana Baltikumist? No ei ole. Pole parata.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt