Kolm ettepanekut Eesti väe kasvatamiseks

Meie tänane elu on päris magus. Kaubad on saadaval ja piirid reisimiseks avatud. Ometigi – taasiseseisvumisest 25 aasta jooksul ei ole me veel saavutanud meid liikuma pannud eesmärki: toimimist rahvastikku taastootva ja iseseisvalt toimetuleva riigina ilma teiste riikide maksumaksja abita.

Kestlikuks edasiliikumiseks on vajalikud kolm kokkulepet, mis kõik toetavad Eestile omaste arusaamade ja mõistmiste säilimise.

• Isikuvabaduste austamine, mis väljendub ühiskonna iga liikme väärtust loovas loomingus, tema tegutsemisvabaduses ja eneseteostamises. Igaüks peaks tundma, et tema panus on Eestile tähtis.
• Iseseisev toimetulek ja selleks võimaluste loomine. Soosides inimeste otsustamise ja tegutsemise vabadusi suudame luua tulemusi, mis suurendavad nii kodanike kui riigi rikkust ning edust osasaamist.
• Õiglase ühisolemise korraldamine, mis väljendub väärtuste kasutamise reeglite kokkuleppes. Otsustame mil määral vabade isikutena eneseteostuse kaudu loodud väärtused kuuluvad selle loojale ja millises osas põhjendatud ümberjagamisele. Teeme otsused ja tegevused inimesele kõige lähemal võimalikul tasandil.

Kokkulepete elluviimiseks tuleb poliitikutel määratleda prioriteetsed arenguvaldkonnad. Esmatähtsad suunad võiksid olla:

• Toetada elanike ettevõtlikkust ja inimeste tahet seada suuri sihte ja lasta neil kasvada selleks, et meie riigis oleksid konkurentsivõimelised ettevõtted ning seeläbi tagatud tootlikud töökohad. Olukord, kus inimesed käivad tööl ja ei saa palgast lubade endale ning pereliikmetele esmavajadustega toimetulekut on riigi tulupoliitika olematuse ja raiskava kulupoliitika tunnistajaks. Oleme kaotamas meie esivanematelt päritud arusaama, et töö väärtustab inimeseks olemist.
• Tuleb muuta arusaamist elukestvast eneseharimisest, et käia kaasas tootlikkuse kasvuga ja moderniseeruva ettevõtluskeskkonnaga. Haridus ja huviharidussüsteem kõikides oma vormides peab olema terviklik, eluvõimeline ja mõõdetavate tulemustega. Uuesti tuleb tõsta üles küsimus hariduse tasuta rakendamise piiridest. Peame mõtestama muutused töö tulevikust ja leidma võimalused olla aktiivsed tululoojad eluea lõpuni. Oodata, et saab minna varakult hästi makstud pensionile – see ei ole võimalik.
• Kasvatada heaolu ja tervena elatud aastate arvu. See ei tähenda tervisekeskuste ja haiglate juurde ehitamist, vaid inimeste tervisega tegelemist elukaare igal etapil. Ühelt poolt peab inimeste tervisekäitumise motivatsiooni ka päriselt toetama ja teisalt arvestades e-riigi võimalusi anda igaühele asjakohast arusaamist ning teadmist oma tervise jälgimiseks ning terviseotsuste tegemiseks.

Usume liikumisse suurema riigivaba elukorralduse suunas. Andkem inimestele nende väärikus, võimalus ja kohustus eneseteostamiseks – siis ka Eesti vägi teostab ennast ja meie iseseisvus kestab.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.