Riik teenib iga tihumeetri pealt üle 70 euro maksutulu

Kogu Eesti tööhõivest moodustasid metsanduse tegevusalad otse ligikaudu 4%. Koos kaudsete mõjudega (läbi vahe- ja lõpptarbimise) oli sektoriga seotud hinnanguliselt ligi 67 tuhat töökohta ehk üle 10% Eesti hõivatute arvust;

2014. aastal olid metsanduse otsesed, kaudsed ja tuletatud mõjude maksulaekumised ligikaudu 600 miljonit eurot. See moodustas 8,6% Eesti 2014. a maksulaekumistest. Hinnanguline riigile laekuv maksutulu oli 73 eurot raiutud tihumeetri kohta.

Toodud arvutused arvestavad lisaks metsandussektori otsestele mõjudele ka sellega, et sektor kasutab teiste tegevusalade kaupu ning teenuseid aga ka töötajate sissetulekute mõjuga sisemaisele tarbimisele.

Mõju on kasvanud

2017. aastal ületas puidu ja puittoodete eksport esmakordselt 2 miljardi euro piiri. Puidutööstus panustab tugevalt regionaalarengusse, keskmisest kõrgemate palkadega pakutakse konkurentsivõimelisi töökohti ka maapiirkondades. Viimastel aastatel iseloomustab kogu metsa- ja puidusektorit tormiline areng – investeeritakse tootmisvõimsuse parendamisse ning luuakse innovaatilisi lahendusi metsade puiduressursi veel kõrgemaks väärindamiseks.

Kui soovime raiemahtusid ja puidutööstust koomale tõmmata, peame samaaegselt tegema ka valikuid. Millest oleme tänase elustandardi juures valmis loobuma või mille eest omast taskust juurde maksma?

Autor: Olavi Grünvald