Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Finantsinspektsioon ei asenda kohtuid
Kilvar KesslerFoto: Andres Haabu
Finantsinspektsioonil on oma tegevuse kommunikeerimisel arenguruumi ja teatud läbipaistvus tuleb kasuks, kirjutab inspektsioon juhatuse esimees Kilvar Kessler vastukajas Äripäeva tänasele juhtkirjale.
Finantsinspektsiooni juhid peavad deklareerima oma huve vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele. Need deklaratsioonid on kättesaadavad meie järelevalveorganile nõukogule. Lisaks peame oma huve deklareerima veel vähemalt neljale asutusele, milleks on Euroopa Liidu sõltumatud asutused ESMA, EIOPA ja EBA, kes osaliselt ka vastavad huvid oma veebis avaldavad. Huvid kuuluvad deklareerimisele ka euroala pangajärelevalve asutuse SSMi raames. Väärib märkimist, et olen käesoleva juhatusega vabatahtlikult taotlenud riigisaladuse juurdepääsuloa, mis on meid omakorda juba kolmanda kihina allutanud deklareerimisele ja jälgimisele.
Finantsinspektsioon on Eesti Panga ja riigi ühisasutus. See on 2000. aastal saavutatud kompromissi väljund. Paljudes riikides on finantsjärelevalveasutused kas täiesti iseseisvad või osa keskpangast. Sõltumatud igal juhul. Ka nende finantseerimine enamikul juhtudel toimub läbi teatud kontrollimehhanismide turuosaliste endi poolt. Näiteks on see nii ka euroala pangajärelevalve SSMi puhul, mida finantseerivad SSMi poolt järelevalvatavad pangad. Süsteem on vajalik vähemalt kahel põhjusel: (i) masu ajal finantsjärelevalveid tuleb enam finantseerida neil täiendava töömahu tõttu, kuid samas reeglina riigieelarveid kärbitakse; (ii) poliitilise mõju pehmendamine, kus sõltumatut finantsjärelevalvet saaks hakata riigieelarve kaudu pitsitama. Viimane on ka põhjuseks, miks keskpankadel on eraldi eelarve ja tulubaas.
Kas keegi veel mäletab finantskriisi ajal kasutatud terminit vicious circle ja ühte põhjust, miks EL liikmesriikidelt osaliselt võeti pangajärelevalve pädevus ning tõsteti see SSMi? Kindlasti see ei sündinud Eesti pärast, kuid üldiseks põhjuseks oli valitsuste poolt oma võla müümine valitsuse enda järelevalvatavatele pankadele selliselt, et viimased lõpuks hakkasid murduma ning valitsusele ei olnud vastukaaluks sõltumatut tugevat finantsjärelevalvet, kes protsessi sirge seljaga peataks.
Eesti puhul sätestatakse seaduses finantsjärelevalveasutuse finantseerimisskeem. Põhimõtteliselt otsustavad siin küsimusi Finantsinspektsiooni nõukogu ja rahandusminister lähtudes seaduses etteantud „põrandast“ ja „katusest“. Mina ei ole mitte kunagi tundnud survet turuosalistelt ega ka selle peale ise mõelnud järelevalvetegevuse rakendamisel. Võib siin ju täiendavalt mõelda, kas nt tehtud trahvid võiksid laekuda FI eelarvesse, see peaks tasakaalustama näilist riski või väidet justkui oleks finantsjärelevalve passiivne lähtudes finantseerimisest.
Riigikontroll teostab Finantsinspektsiooni majandustegevuse üle järelevalvet Eesti Panga kaudu, kuna meie tehingud toimuvad keskpanga osana (tsiviilõiguslikult ei ole Finantsinspektsiooni olemas, vaid on Eesti Pank). Nagu ei allu ka sõltumatute keskpankade rahapoliitika ja sõltumatute kohtute sisuline otsustustegevus riigikontrollide järelevalvele, siis senini on ka sõltumatute finantsjärelevalveasutuste vastav tegevus üldiselt jäänud väljaspool riigikontrollide perimeetrit ka Euroopa Liidus. See on arutelu objektiks, millel on omad plussid ja miinused.
Lõpetuseks toonitan, et olen nõus eilne arutelu parlamendis üksikute kohtuasjade käsitlemise vormis ei pruukinud olla kõige õnnestunum. Usutavasti saame Finantsinspektsiooni rollist ühte moodi aru selles plaanis, et inspektsioon ei ole kohtuid asendav organ. Vastasel korral võiks ju pankade ja teiste finantsvahendajate puhul kohtud üldse asendada finantsjärelevalvega. See pole aga nii ei meil ega mujal riikides. Küll aga on selge, et erinevad huvirühmad pehmemaid ja vängemaid meetodeid kasutades püüavad Finantsinspektsiooni tegevust neile soodsas suunas mõjutada.
Seadus näeb meile ette tegutsemise üksnes avalikes huvides finantsstabiilsuse ja turu läbipaistvuse eest, mitte lahendades konkreetse koduperenaise Mari, kirjastaja Hansu või automüüja Toomase vaidlust panga, kindlustusandja või muu finantsvahendajaga. Siin on mul ühene kreedo: kuulame alati argumendid ära, vajadusel ka kaalume neid, kuid järelevalvemenetlusi rakendame ja otsuseid langetame alati lähtudes seadusest ja ainult seadusest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.