Alyona Stadnik • 19 november 2018

Kes kardab Vene kodakondsust?

Möödunud nädalal meediasse kerkinud arutelu ETV+ värskelt valitud peatoimetaja kodakondsuse teemal on muidugi tavapärane valimiseelne poliitkampaania, aga seekord läks otse hinge. Helmed on oma varjunditega taas platsis ja juhivad mängu, kirjutab ajakirjanik Alyona Stadnik.

Delovõje Vedomosti peatoimetaja Alyona Stadnik  Foto: Andres Haabu

Ma olen Äripäeva venekeelse lehe Delovõje Vedomosti peatoimetaja ja mul on Vene kodakondsus olnud viimased 30 aastat. Ma ei häbene seda, kuid ei pea vajalikuks arutada ka perekond Helmete või mõne muu poliitikuga. Delovõje Vedomosti on ainuke venekeelne majandusleht Eestis ja ei tegele praegu ega hakka ka kunagi tulevikus tegelema venemeelse propangandaga.

Martin Helme hirm, et kui ETV+ hakkab juhtima Vene kodandsusega Ekaterina Taklaja, siis just pärast seda hakkab meie riik väikeste sammukeste haaval muutuma väikeseks Venemaaks, on absurd. Kodakondsus ei ole siin kuidagi määrav. Meil on Eestis kahjuks näiteid, kus kodumaa on reetnud nii Eesti kodakondsusega eestlased kui ka venelased.

Ekaterina Taklaja seevastu oli ametis ERRi venekeelse uudisteportaali rus.err.ee vastutava toimetajana aastaid ja tema kodakondsuse või lojaalsuse küsimust pole kellelgi olnud põhjust varem arutada. ETV+ peatoimetajaks kandideerimise nõuetes ei olnud samuti nõuet, et kandideerida saab ainult Eesti kodanik. Kui ringhäälingunõukogu on otsustanud, et see ei ole selles ametis oluline, siis võiks seda otsust austada.

Igas asjas ei pea otsima kasu

Ka Reformierakonna endine peasekretär ja valge kampsuniga paljude televaatajate mällu jäänud Kristen Michal küsis, kas ETV+ juhil on tõesti mugavam ja kasulikum olla Vene kodanik? Igal asjal ei pea olema kasu sees, iga asi ei pea olema ka mugav. Poliitikul on seda ehk raske mõista.

Ma olen Eestis sündinud, lõpetanud Eesti gümnaasiumi ja ülikooli. Valdan kolme keelt. Maksan ausalt makse ja plaanin oma lapsi sünnitada Eesti riigis. Olen käinud laulu- ja tantsupeol, laulan alati Eesti hümni kaasa ja olen tantsinud Eesti rahvatantsu.

Minu kodakondsus ei tee mind venemeelseks, kuid ma austan väga oma vanemate päritolu ja leian, et kõige olulisem siin ilmas on olla ja jääda inimeseks – ükskõik, mis värvi pass sul taskus on, mis värvi on su nahk, millist jumalat sa usud või milline on seksuaalne orientatsioon.

Ja ma ei ole kindlasti ainuke selline isik siin Eestis – meie ühisel kodumaal.

Hetkel kuum