• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.11.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Õppelaen soodsamaks ja paindlikumaks

Mitu õppelaenu võtmise tingimust, sealhulgas intress, ei ole enam ajakohased ning vajavad üle vaatamist, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Allan Padar.
Allan Padar
  • Allan Padar
  • Foto: Erakogu
Õppelaen peab muutuma senisest rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Samas, valdavalt tasuta kõrghariduse tingimustes, ei ole vajadust suuremateks ümberkorraldusteks õppelaenu süsteemis.
Tänavu suvel esitas haridus- ja teadusministeerium partneritele arvamuse avaldamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta õppelaen õppurile senisest soodsamaks ning lisada süsteemi ka paindlikkust. Üks peamisi sihte, miks seaduse muutmine algatati, ongi senise 5% asemel õppelaenu intress õppuritele soodsamaks muuta, kuna ei ole mõistlik, et riigi tagatud õppelaenu puhul maksavad õppurid nii kõrget intressi. Kui aastaid tagasi võis 5% intressimäär olla soodne, siis nüüd, kui euribor on juba pikemat aega väga madal, on olukord teine. Õppelaenu kõrget intressimäära Eestis on toonud esile ka rahvusvahelised uuringud.
Lisaks intressi langetamisele on kavas parandada ka õppelaenu kättesaadavust. Kui praegu peab õppelaenu taotlemisel olema õppuril vähemalt kaks maksejõulist käendajat, siis riigi tagatise olemasolul ei ole see nõue kuigi põhjendatud. Soovime nõutud käendajate arvu vähendada ühele. Eriti mõjutab see näiteks üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi ja sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras õppureid. Just need õppurid, kes tõenäoliselt enim õppelaenu vajavad, võivad sellest ilma jääda, kuna kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine võib osutuda ületamatuks takistuseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seetõttu valmistab haridus- ja teadusministeerium praegu ette õppelaenu võtmise paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks muutmise eelnõu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele