Õppelaen peab muutuma senisest rohkem õppurit toetavaks meetmeks. Samas, valdavalt tasuta kõrghariduse tingimustes, ei ole vajadust suuremateks ümberkorraldusteks õppelaenu süsteemis.

Tänavu suvel esitas haridus- ja teadusministeerium partneritele arvamuse avaldamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta õppelaen õppurile senisest soodsamaks ning lisada süsteemi ka paindlikkust. Üks peamisi sihte, miks seaduse muutmine algatati, ongi senise 5% asemel õppelaenu intress õppuritele soodsamaks muuta, kuna ei ole mõistlik, et riigi tagatud õppelaenu puhul maksavad õppurid nii kõrget intressi. Kui aastaid tagasi võis 5% intressimäär olla soodne, siis nüüd, kui euribor on juba pikemat aega väga madal, on olukord teine. Õppelaenu kõrget intressimäära Eestis on toonud esile ka rahvusvahelised uuringud.

Lisaks intressi langetamisele on kavas parandada ka õppelaenu kättesaadavust. Kui praegu peab õppelaenu taotlemisel olema õppuril vähemalt kaks maksejõulist käendajat, siis riigi tagatise olemasolul ei ole see nõue kuigi põhjendatud. Soovime nõutud käendajate arvu vähendada ühele. Eriti mõjutab see näiteks üksikvanemaga peredest pärit õppureid, lastekodulapsi ja sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras õppureid. Just need õppurid, kes tõenäoliselt enim õppelaenu vajavad, võivad sellest ilma jääda, kuna kahe piisava sissetulekuga käendaja leidmine võib osutuda ületamatuks takistuseks.

Seetõttu valmistab haridus- ja teadusministeerium praegu ette õppelaenu võtmise paindlikumaks ja õppuritele soodsamaks muutmise eelnõu.