Rene Tammist • 8. veebruar • 5 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Eesti ettevõtluskeskkond on maailma tipus

Eestiga võrdluses on Soome meist mitmes edetabelis tõesti ees ning väärib selle eest tunnustust, kuid olukord on kaugel sellest, kus Eesti ettevõtluskeskkond üldarvestuses kuidagi maailma tippudele alla jääks, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Rene Tammist.  Foto: Andras Kralla

Kõigepealt tahaksin tänada Paul Künnapit kitsaskohtade väljatoomise eest (ÄP 29.01.2019 „Miks on ikkagi Soomes parem äri teha“) ja ärgitan ka kõiki teisi olema nõudlikud ja pingutama ühiselt selle nimel, et ärikeskkond paremaks muutuks. Tervikvaates on meie ettevõtluskeskkond atraktiivsuselt ühes grupis näiteks Saksamaa, Suurbritannia ja kõigi Põhjamaadega. Eesti kuulub vaieldamatult nii siinse regiooni kui ka kogu maailma ettevõtluskeskkondade tippu.

Meil on väga kõrgelt haritud ja konkurentsivõimeline tööjõud koos arenenud digitaristuga. 88% täiskasvanutest räägib vähemalt üht võõrkeelt, maailma ettevõtlikkuse edetabelis (World Economic Forum, 2016 ja 2017) oleme esimesed, tööjõu potentsiaali ärakasutamises kaheteistkümnendad. Eesti majanduskeskkond on maailma parimate seas, pakkudes väga suurt ettevõtlusvabadust, vähest bürokraatiat ja läbipaistvat asjaajamist.

Eesti e-keskkond on tõhus ja aitab ettevõtja ambitsioonidele ja arendustegevustele kaasa, mitte ei ole koormaks. Selle tõestuseks on ka fakt, et 98% Eestis tegutsevatest ettevõtetest on asutatud internetis. Meie suurteks trumpideks on kiired ja toimivad e-teenused, maailma vaates ülimalt laialdane IT-lahenduste kasutus koos maailmatasemel küberturvalisusega ning peatne 5G-võrgutehnoloogiale üleminek. See on viinud meid liidriks nii internetivabaduses (Freedom House, 2018) kui küberturvalisuses (International Telecommunication Union, 2017, Euroopa arvestuses).

Võrreldav suurtega

Meie 14. koht maailma kaubandusvõimaluse (Global Enabling Trade Report) indeksi edetabelis 2016. aastal seab meid sarnasesse positsiooni maailma suurte kaubandusriikidega, nagu näiteks Taani, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan ja Norra. Kaugemale maha jäävad nii Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia ja isegi Taiwan. Tugev rebimine käibki peamiselt esimese 25 riigi vahel. Jah, Soome on meist veidi eespool, 6. kohal, edestades Eestit 0,28 punktiga ning selle eest tuleb Soomet kindlasti tunnustada.

Eesti on hoolimata oma väiksusest erakordselt tubli ja teeb ettevõtlusedetabelites korralikult ja stabiilselt ilma juba pikki aastaid. Oleme 30 aastaga arenenud tegijaks, mitte sabassörkijaks.

Meie ärikeskkond on piisavalt väike, et kiiresti kohaneda muutuvatele trendidele vastavalt, ent samas piisavalt suur, et pakkuda ettevõtjale reaalset tuge. Eesti on tugev ekspordiriik (üle 85% meie toodetest ja teenustest eksporditakse) ja seega väga hea asukoht neile ettevõtjatele, kes otsivad nutikat ja kiire kohanemisvõimega ettevõtluskeskkonda, mis toetaks mitte ainult kohaliku vaatega ettevõtlust, vaid ka rahvusvahelist äriambitsiooni. Väga heale ettevõtluskeskkonnale lisandub meil ka kõrge investeeringuturvalisus. Eestil on tugev krediidireiting (AA- Standard & Poor’s, A1 Moody’s, A+ Fitch) ning kasumi reinvesteerimisel nullportsendiline tulumaks. Maksusüsteemi konkurentsivõimelt oleme samuti maailma liidriks (Tax Foundation, 2018). Kui tingimata peab ka Soome võrdluse siia tooma, siis nende koht selles edetabelis on 14.

Eesti majanduskeskkond meelitab siia üha enam välisinvestoreid. 2017. aasta andmetel moodustasidki välisinvesteeringutest koguni 22% Soome ettevõtted, jäädes maha vaid rootslastest (28%). Jah, meie kõige kuulsamaks edulooks on olnud Skype, aga nüüd on meil lisaks Taxify, Transferwise, Starship, Pipedrive, Cleveron ja veel mitu kiiresti arenevat rahvusvahelist tegijat, kes kõik on tunnistuseks sellest, et Eestis on hea äri teha ning siia tasub investeerida.

Arvan, et kõiki neid näiteid ja fakte arvestades saab küll julgelt väita, et Eesti ettevõtluskeskkond ei ole kuidagi kehv või keskpärane. On tõsi, et me ei võida küll kõiki alavõistlusi. Oluline on aga see, et oleme loonud Eestis suurepärased tingimused ettevõtlusega tegelemiseks, ning seda võimalust kasutavad aktiivselt nii meie kui teiste riikide ettevõtlikud inimesed.

Paljud riigid on kalleid vigu teinud

Kui lisada siia veel, et 2018.aastal hindas üks mõjukamaid Euroopas tegutsevaid riskikapitalifonde Index Ventures Eesti regulatsioonide poolest parimaks paigaks maailmas tehnoloogiaettevõtluseks, siis pole põhjust häbi tunda, pigem vastupidi. Meil on väga atraktiivne optsioonide maksustamise süsteem, mis aitab Eestisse väärtuslikke inimesi juurde meelitada. Ka risikikapitali pakkumine läbi fondifondide (Balti Innovatsioonifond I ja EstFund) on eraturu väga hästi käima tõmmanud. Paljud riigid on kapitalituru arendamisel kalleid vigu teinud, näiteks riiklike fondide, inkubaatorite ja toetuste ülepakkumisega. Oleme suutnud neid vigu vältida ja panustada turu kiiresse arendamisse. Ka investeerimisfondide seadusandluse kvaliteedilt võime end võrrelda maailma parimatega – näiteks Luksemburgiga – võimaldades seejuures investeerimist märksa odavamalt korraldada.

Era- ja avaliku sektori omavahelised suhted on Eestis päris heas korras ning ühiselt on rakendatud algatusi, millele teised kadedusega vaatavad. Näiteks start-up-viisa tulemuslikkus annab silmad ette teistele sarnastele viisaskeemidele.

Kokkuvõttes – jõudsa edasimineku eeldused on head. Mis aga tagaks selle, et ka viie või viieteistkümne aasta pärast saaksime maailma edetabeleid juhtida? Minu arvates on selleks vaja tõeliselt ambitisioonikaid ja julgete ideedega ettevõtmisi riigi ja erasektori vahel, rohkem start-up'ilikku lähenemist riigijuhtimisele, süsteemselt meie ettevõtluskeskkonna parendamisega tegelemist ning kastist välja mõtlemist. Olen oma haldusalas ellu kutsunud töörühmad, kes süsteemselt meie ettevõtluskeskkonna ja ka digikeskkonna kitsaskohti kaardistavad ja ideid lahendusteks pakuvad. Viimastel kuudel olen külastanud kümneid ettevõtteid ja kohtunud sadade ettevõtjatega, et väljakutsetest, ambitsioonidest ja ettepanekutest saada otseallikast sisendit, mida kasutada otsuste langetamiseks.

Eesti majanduse ja ettevõtluse vaade ei ole juba ammu kohalik ning me ei võistle ainuüksi oma naabritega, vaid paistame juba üsna kenasti silma rahvusvahelisel areenil. Meil on põhjust saavutatu üle heameelt tunda, ent meil tuleb ka pingutada selle nimel, et meie ärikeskkond oleks parim parimate seast. Selleks vajame ühist teotahet ja kõiki häid mõtteid.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt