Meelis Mandel • 27. veebruar 2019 kell 4:00

Miks Äripäev juhtkirjas oma valimiseelistuse ütleb?

Erinevalt kõigist teistest Eesti ajakirjandusväljaannetest annab Äripäev juhtkirjas valimissoovituse. Oleme teinud seda juba kaks aastakümmet. Miks?

Meelis Mandel.  Foto: Raul Mee

Meie meelest peab ajakirjandusväljaandel oma arvamus olema, mida ta siis juhtkirjas välja ütleb. Valimissoovitusega põhjendame oma maailmavaadet, aidates niimoodi ka lugejal otsust teha. Jah, oleme juhtkirjaliselt eelistanud ka sotsiaaldemokraate, kuid seda kohalike valimiste eel. Riigikogu valimistel oleme eelistuse andnud alati erakonnale, kelle maailmavaade ettevõtlusele, riigi rollile ja isikuvabadustele on sarnane meie omaga.

Öelda enne valimisi välja, kelle poolt soovitame hääletada, läheb hästi kooskõlla meie lipukirjaga „ausalt ja kartmatult.“ Me ei varja oma eelistust ja me ei karda, kui selle väljaütlemine kellegi, sh ka meie tellija arvamusega vastuollu läheb. Nagu öeldakse, pole olemas õiget ega vale arvamust – on vaid arvamus, millega nõustatakse, ja arvamus, millega ei nõustuta.

Seega teine eesmärk valimissoovituse andmisega on tekitada debatti: toimetus eeldab, et lugeja mõtleb kaasa ning kõrvutab oma argumente Äripäeva omadega. Mida rohkem seisukohti ja argumente valija läbi kaalub, seda adekvaatsema otsuse ta teeb. Äripäev ei eelda, et lugejad ummisjalu meie valimissoovitust järgivad, kuid selle andmisega tahame tal aidata otsust langetada.

Üks asi veel. Valimissoovituse andmine ei tähenda, et toimetus asuks selle erakonna positsioonidele või et selle erakonna esindajad pälviksid mingisuguse immuniteedi. Selle erakonna esindajad ei käi toimetajatega lõunal ega anna soovitusi, missugused lood peaksid Äripäevas ilmuma. Valimissoovituse pälvinud erakond ei leia armu, kui saab hakkama millegi taunitava, ebaausa, korruptiivsega.

Maailma vaba ajakirjanduse lipulaev New York Times avaldab presidendivalimiste soovitusi juba aastast 1860, Abraham Lincolni ajast. Äripäeva esimene valimissoovitus ilmus aastal 1999.

Hetkel kuum