EKRE bränd on muutunud

Edgar Savisaar sai endiselt võõraste nimede all tohutu hulga hääli. Ilmselt kõige suurema häältepaki, mis sest, et ta ei osalenud. Mihhail Kõlvartit võib nimetada mitte Savisaareks, vaid savisaarluseks. Äärmiselt oluline on see, et toimub Keskerakonna normaliseerimine ja normaliseerumine. Nad vabanevad Savisaare varjust. Kui ühe erakonna toetajatest 80 protsenti annavad hääle rahvustunnuse alusel, on see ebanormaalne. Nüüd jagunevad hääled ühtlasemalt ja see näitab, et Keskerakond normaliseerub, mis on väga positiivne. Toimub Savisaarest vabanemine.

Reformierakonna 34 mandaati peaks andma võimaluse koalitsiooniläbirääkimisteks, aga põhimõtteliselt on võimalik tema vastu nii-öelda kambakas teha. Aga iga asja puhul tuleb arvestada ühiskonna ja Eesti kui terviku sotsiaalpsühholoogilist olukorda. Keskerakond peaks koalitsiooniks EKRE ja Isamaa sisse võtma. Aga ilmselt ei vasta see ühiskonna praegustele ootustele. EKRE-l ja Isamaal on 31st saadikust vaid kolm naised. Piltlikult öeldes tuleks naistevaba koalitsioon. Meil on naiste roll kõikides valdkondades tõusmas ja nii see peabki olema. See on näitaja, mille poolest me tänaseni oleme veel Põhjamaadest selgelt maas. Ma arvan, et ühiskondlikud protestid ei tuleks mitte ainult opositsiooni poolt, vaid ka meedia ja kogu avalikkuse poolt. See oleks eelkõige Keskerakonnale väga riskantne.

Viimased kaks-kolm kuud oleme teadnud tänu meediapildile, et Kaja Kallas on nõrk, ta ei saa hakkama, ta kaotab igas liinis selgelt Jüri Ratasele. Valimistulemused näitasid, et ta sai 20 000 häält ehk kaks korda rohkem kui Jüri Ratas. Ma ei alahindaks seda.

Valimistulemuse määrasid minu meelest hirmud, mida suur hulk elanikkonnast tundis – et äkki tuleb radikaalne suunamuutus, kas lahkumine Euroopa Liidust või muutumine Ungariks.