Vastutus Eesti eduloo eest

Enam kui kümne aasta eest külastasin ühe oma tööreisi käigus Colombiat ning mul oli võimalus ja au kohtuda selle Lõuna-Ameerika riigi energiast pakatava IT-ministriga. Meie omavaheline jutuajamine keskendus sellele, milline on tehnoloogia arengu ja digitaliseerimise mõju ühiskonnale.

Ühtlasi tutvustas minister oma nägemust nii ministeeriumi kui ka kogu valitsuse moderniseerimisest ning selgitas, et eeskuju võtmiseks tutvub ta erinevate riikide kogemusega. Huvitaval kombel polnud minister mitte kunagi külastanud ühtegi Euroopa riiki ühe erandiga: ta oli käinud Eestis.

Ja mitte ühe korra, vaid kaks! Nimelt oli ta oma eeskuju otsingutel jõudnud Eestini, kuna Eesti e-valitsus oli juba siis hästi tuntud eeskujuks kogu maailmale.

Sellised näited on Eestile suurimaks komplimendiks ning paremat turundust rahvusvahelisel tasemel annab otsida. Võimalused, mida Eestis juba pikki aastaid kasutatakse ning mida siinsed elanikud iseenesest mõistetavaks peavad, on enamiku riikide jaoks jäänud teostamatuks. Seetõttu ei tasu imestada, et maailma eri paigust sõidetakse siia vaatama, kuidas on võimalik vaid mõne hiireklõpsuga oma tuludeklaratsiooni esitada või kuidas saab e-valmistel osaleda.

Tihti tõstetakse Eesti IT-eduloo tutvustamisel esile president Toomas Hendrik Ilvese panust, kuna tema tegi oma ametiajal seda rahvusvahelisel tasemel igal võimalusel. Nüüd, mil Eesti valitsus on vahetumas ning ametisse astumas uued ministrid, on oluline, et meie e-edulugu veelgi suurema hooga edasi areneks.

Me peame rääkima ja tutvustama maailmale siin tehtut vähemalt sama innukalt, kui seda on siiani tehtud. Sest mida rohkem me saavutame ja mida enam me ise oma saavutustest räägime, seda paremini meid tuntakse ning seda enam võimalusi endale loome ja edukamad oleme.

Just riigi esindajate võimuses on luua esmast huvi ja kontakte potentsiaalsete välisinvestorite ning koostööpartnerite suunal. Keegi teine seda tööd meie eest ära ei tee.

Välise kuvandi kõrval on loomulikult veelgi olulisem see, mis toimub Eestis sisemiselt ning kuidas läheb siinsetel inimestel ja ettevõtetel. Uue riigikogu liikmed ja valitsuse moodustajad kujundavad lähiaastate kurssi, mis määrab Eesti majanduse tervise, investeerimiskliima, tööjõupoliitika ning sotsiaalse heaolu.

Riigi senine majanduspoliitika on muutnud võimalikuks meie IT-edulood ning aidanud mitmel tuntud idufirmal kasvada suureks rahvusvaheliseks tegijaks. Uute edulugude teke ning investeeringute sissevool saab jätkuda vaid avatud ja liberaalse suuna järgimisel.

Oma visiooni sellest, kuidas ka järgmisel kümnel aastal maksimeerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori kasu kohalikule majandusele, riigile ja inimestele, on kujundanud ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL).

Liit on kokku pannud IKT-sektori soovitused koalitsioonilepingusse, lähtudes seejuures ITLi infoühiskonna visioonist „Nutikas Eesti 2030“. Selles dokumendis on välja toodud kolm peamist teemaplokki koos konkreetsete ettepanekutega, kuidas panustada nutika ja julge majanduse, nutika rahva ja nutika riigi edasisse arendamisse. See on teema, mille juures on riigil kanda oluline roll nii eestvedaja kui ka partnerina.

Telia kuulub Eesti suurimate investorite hulka, investeerides igal aastal siinsele turule suurusjärgus 50 miljonit eurot.

Meil on käimas riigi ajaloo mahukaim interneti püsivõrgu moderniseerimise programm, mis toob kiire ja tänapäevase interneti enam kui 100 000 Eesti koju. Ees on ootamas mitu värsket investeeringut, näiteks uue ja keskkonnasõbraliku andmekeskuse ehitamine Eestisse aastaks 2021, 5G tehnoloogia arendamine jne. Kõike seda saab teha vaid koostöös kõigi turuosaliste ja sektorite vahel ning kindlustunde olemasolul.

Just head koostööd ja kindlustunnet ootab kogu IKT sektor ka tulevaselt valitsuselt. On ütlemata oluline hoida teravat fookust digiteemadel, sest vaid nii saame olla kindlad, et ka kümne aasta pärast on Eestil ette näidata sama särav e-edulugu.