Õhus on jahedust. Mida äritegevuses teisiti teha?

Pragmaatiliselt majandustsükli kordumisest lähtudes on ligikaudu iga kümne aasta järel toimunud ülemaailmses majanduses suurem või väiksem langus. Praegu saame pigem öelda, et krahhi ei ennustaks, kuid majanduse jahenemise märgid on õhus selgelt juba olemas.

Sellele viitavad Euroopa Komisjoni prognoosid on paika pidanud ning esimesed märgid Eestiski olemas. Euroopa Komisjoni andmetel kasvas majandus Eestis mullu 3,5 protsendi võrra, käesolevaks aastaks prognoositakse SKP reaalkasvuks 2,7 protsenti ning 2020. aastaks väheneb see 2,4 protsendini.

Olukord, kus energia, tarbijahinnaindeks ning tööjõukulud kestlikult kasvavad, tähendab igale eraettevõttele situatsiooni, kus oma tegevuse suunad ja strateegia tuleb põhjalikult üle vaadata. Tarbijahinnaindeks on viimase kahe aastaga kasvanud keskmiselt 3 protsenti ning keskmine brutopalk viimase viie aastaga koguni 7 protsenti. Survet tööjõukuludele suurendab Eestis ka tööealise elanikkonna märgatav vähenemine. Teisalt veel vajalike oskuste puudus tööturul, mis omakorda võib takistuseks olla ettevõtete investeeringutes. Telekommunikatsiooni- ja IT-teenuste sektorit puudutab enim IT-ala töötajate puudus.

Alustades vestlusrobotist või kliendi õnneindeksi määramisest võrgus ja lõpetades Elisa esindustes näotuvastusega, mis identifitseerib kiirelt ja lihtsalt kaamera ees seisva isiku. Viimane võimaldab tulevikus oluliselt lihtsamalt Mobiil-ID väljastamist.

Kuna tehisintellekt teeb andmetega imesid, tajume siin inimvõimete piiratust. Tehisintellekt ennustab poole tunni täpsusega, millal tugijaam vajab taaskäivitamist, inimestele oleks olemasolevate andmete põhjal sama trendi ennustamine liiga töömahukas. 5G ülikiire võrk ning iseõppivad masinad, mis saavad üle võrgu ligi suurtele andmekogudele, muudavad tulevikus meie elu efektiivsemaks ja turvalisemaks.

Teenuste ja toodete hinna kallinemisi on erinevaid, mõnda neist võib võrrelda halva ja teisi hea kolesterooliga. Ehk tooted ja teenused, mis aitavad suurendada tootlikkust, nagu näiteks telekommunikatsiooni tooted, võiks lugeda heaks kolesterooliks. Väärtust mitteloovad, lihtsad transaktsioonikulud, nagu näiteks pangakulud, peaksid pidevalt alanema nagu halb kolesteroolitase.

Seega, majanduse jahenemisel on vägagi oluline teha vahet kulusid kontrollides, millised kulud on ettevõtteid arendavad ja kasulikud ning millised lisaväärtust pakkuda ei suuda. Telekommunikatsiooni areng aitab ärielu tõhustada ja konkurentsivõimet suurendada ning erakliendi igapäevaelu mitmekesistada.