Konkurentsiamet – uus muskel ülevõtmistehingutes

Siiski ei pruugi kõik tehingud jõuda õnneliku lõpuni vaatamata sellele, et ostja ja müüja on hinnas ja tingimustes kokku leppinud. Nii juhtus eelmisel aastal betoonelementide tootjaga AS TMB, kes oli sisuliselt käed löönud Euroopa betoonlahenduste pakkuja Consolisega. Investment Agencyil oli au olla ASi TMB nõustajate hulgas koos advokaadibürooga Cobalt.

Sarnaseid juhtumeid, kus tehing jäi katki konkurentsiameti otsuse või negatiivse esialgse hinnangu tõttu, oli eelmisel aastal kokku neli, mida ei ole palju, arvestades suurt tehinguaktiivsust (konkurentsiametilt küsiti koondumisluba 45 juhul, mis võis olla hinnanguliselt pool kõikidest tehingutest). Lähiajalukku vaadates on seda siiski tavapärasest rohkem ja arvestades, kui palju raha ning aega M&A tehingud võtavad, tasub ettevõtjatel ja nende nõustajatel sellega tegeleda mida varem seda parem.

Konsolideerumine on majanduse loomulik osa, mille käigus konkureerivate ettevõtete arv mingis valdkonnas väheneb. Kõik ei pea konkurentsis vastu ja surutakse turult välja, paralleelselt toimuvad ühinemised ja ülevõtmised. Selle tulemusel võitjate turuosa kasvab ja samamoodi regulaatori tegevusest tulenev risk. Eestis on väga aktiivne olnud selles plaanis kütuse jaemüüjate turg. Kogu aeg midagi toimub.

Lõuna poole vaadates on kõige markantsemad juhtumid samuti jaemüügist. Eelmisel aastal jäi Leedus toimumata 200miljoniline tehing, kui Rimi oli ostmas konkureerivat Iki jaemüügiketti. Kõigepealt seadis kohalik konkurentsiamet tehingule tingimuse, et Rimi peab ära müüma 17 poodi 232st. Rimi leidiski poodidele ostja, aga konkurentsiameti hinnangul see ostja ei sobinud ja suur tehing jäi katki. Selle juhtumi puhul tekkis Leedus diskussioon, ega konkurentsiamet oma õigusi ei kuritarvitanud.

Teatud mõttes on see juhtum märgiline. Jaemüügisektor on kiiresti arenenud ja turul domineerivad suured tegijad. Väikseid nurgapoode ja turul kauplemist on vähemaks jäänud. Kui nüüd mõni suurtest kettidest tahab ennast maha müüa, siis ostja leidmine ei pruugi olla lihtne. On tihtilugu nii, et mõnel magusamal ristmikul on kõik konkurendid oma poodidega kõrvuti. Näiteks Rocca al Mare, kus lähestikku asuvad nii Prisma, Maxima, Rimi kui ka Selver. Konkurentsi seisukohast on see suurepärane olukord, kuni keegi neist neljast soovib konkurenti üles ostma hakata. Sellisel puhul on mõistlik kindlasti enne kodutöö ära teha ja analüüsida tehingut regulatiivsest vaatevinklist lähtuvalt. Samamoodi peaks seda tegema investor, kes soovib sellesse valdkonda investeerida, ehk tuleb ette mõelda võimaliku exit’i ehk osaluse müügi peale tulevikus.

Mõnel juhul tulebki tehingu vastaspoole leidmiseks vaadata väga kaugele. Õnneks on maailmas vaba kapitali. Selles mõttes on muidugi väga head näited Utilitase ja Magneticu müük, kus raha leiti lausa maailma teisest otsast.