Arvamused
Ainult tellijale

Lapsehoidjariigi loomisest pole kasu

Kas aktsiisitõusud on rahva tervist ka parandanud, pole veel teada, kuid poliitikaga kaasnenud ülereguleerituse tahaks juba kohe kahtluse alla seada, kirjutab Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.

Indrek Mäe  Foto: Andres Haabu

Kas rahva alkoholitarbimine on vähenenud, pole veel selge. Samas teame kindlalt, milline on liigtabimise vastase võitluse hind: Eesti jõudis Euroopa riikides ülereguleeritust mõõtvas Nanny State Indexis nn lapsehoidjariikide esikolmikusse, kus meist negatiivsemalt paistavad silma vaid Soome ja Leedu. Võrreldes aasta varasemaga on Eesti liikunud 12 kohta täielikust vabadusest kaugemale.

Indeksi autorid toovad esile, et Eestis on õlleaktsiis Euroopas suuruselt kolmas, kange alkoholi aktsiis suuruselt neljas ning veiniaktsiis suuruselt kuues.

Ülereguleerimise näidetena toovad indeksi autorid esile veel valitsuse otsuse peita promilliga joogid poodides pimendatud seinte taha.

Valed meetmed

Sama indeks nimetab Euroopa kõige vabamateks riikideks Saksamaa, Tšehhi, aga ka näiteks Itaalia, Hispaania ja Luksemburgi. Saksamaal on lubatud igas vormis alkoholireklaamid ning nii Itaalia kui ka Hispaania on autorite sõnul madalate aktsiisidega riigid, kus näiteks veini üldse ei maksustata.

2016. aastal ehk ajal, mil Eestis asuti aktsiisipoliitikat karmistama, tarbis WHO andmetel keskmine eestlane aastas 640, sakslane 570, hollandlane 435, hispaanlane 460 ning itaallane 380 pooleliitrist õllekannu aastas. Toona olid Saksamaa, Luksemburg ja Tšehhi samuti ülereguleerituselt Euroopa kõige vabamad riigid ning ülereguleeritusega ei paistnud silma ka Hispaania ega Itaalia.

Kuigi Eestis on alkoholiprobleem selgelt suurem kui vabades riikides, näitab andmete võrdlus üsna üheselt, et karmi aktsiisipoliitika ning alkoholi peitmise abil seda ei lahenda. Saksamaa, Luksemburgi, Hispaania ja Itaalia näitel suudetakse mõõdukalt alkoholi tarbida ka siis, kui see on taskukohane, nähtaval ja figureerib reklaamidel.

Ühtlasi julgen võtta kangemat sorti mürki juhul, kui ülereguleeritud riikide esirinnas Eesti peaks lapsehoidmise tulemusena eelmise aasta andmete selgudes oma alkoholitarbimiselt vabadele riikidele järele jõudma. Tõenäoliselt saame siiski tõdeda, et eestlane joob ikka sama palju, lihtsalt nüüd ravitakse tema tarbimiselt laekunud tulude eest lätlasi.

Hetkel kuum