Kaspar Koppel • 28. mai 2019 kell 3:00
Arvamused
Ainult tellijale

Murrame loomemajanduse paisu tagant valla!

Keskmisest kiirema kasvuga loomesektori ekspordimahud on püsinud väikesed suurenenud sisetarbimimise, ettevõtete väiksuse ja kogemuste puudumise tõttu. Need kõik on murtavad barjäärid, kirjutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse loomemajanduse teemajuht Kaspar Koppel.

Kaspar Koppel  Foto: erakogu

2018. aastal konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringu kohaselt kasvasid loomesektori tulud aastatel 2011–2015 koguni 45% ning lisandus üle 3400 töötaja. Sektor kasvas natukene kiiremini kui Eesti ettevõtlus tervikuna. Kõige kiiremat kasvu näitas seejuures mängutööstus, mille müügitulu suurenes ligi 360% ning millest omakorda 97% moodustas eksport.

Mängutööstus on pigem erand

Kuigi loomemajanduse kiire areng jätkub senini, on mängutööstus pigem erand ning ettevõtete ekspordimahud on tervikuna püsinud väikesed. Kindlasti mängib siin teatavat rolli viimastel aastatel suurenenud sisetarbimine, mille head näited on filmitööstus ning järjest publikurekordeid löövad kohalikud filmid. Suurenenud sisetarbimise tingimustes ei ole paljudel ettevõtetel võimekust ega motivatsiooni panustada välisturgudele, kuigi pikemas perspektiivis nähakse selleks vajadust. Laiemalt on aga väikeste ekspordimahtude põhjused ettevõtete väiksus, vähene rahvusvahelise koostöö kogemus ning puudulikult arenenud taristu.

Nende barjääride murdmisel näeme olulist rolli ka EASil. Alates 2014. aastast oleme loomesektori ettevõtete arengusse ning ekspordibarjääride vähendamisse investeerinud 20 miljonit eurot. Oluline osa investeeringutest on läinud valdkondlikele võrgustikele, kelle eesmärk on suurendada loomeettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimet ning omavahelist koostööd.

Näiteks võib tuua Music Estonia, kelle algatatud laulukirjutajate laagrist on välja arenenud hästi toimiv ja Eesti muusikatööstusesse olulist rahvusvahelist kompetentsi kaasav formaat. Formaadi ühe eduloona on produtsent Bert Prikenfeld alustanud koostööd mitme Jaapani laulukirjutajaga ning produtseerib muusikat Jaapani artistidele. Samuti panustame konkurentsivõimelise ja kaasaegse taristu loomisse, nagu septembris Noblessneris uksed avav Kai kunstikeskus, mis loob eeldused rahvusvaheliseks koostööks, ühendades tipptasemel näituseruumid rahvusvahelise residentuuriprogrammiga.

Lisaks toetame ekspordiprojekte ambitsioonikatelt ettevõtetelt, nagu Nafta Films, kelle käibest moodustab juba praegu 90% eksport ning kes soovib meie toetuse abil siseneda Aasia turgudele.

Kuhu takerduvad ekspordiplaanid?

Sageli takerduvad ettevõtete ekspordiplaanid aga vähese ettevalmistuse taha, kuna sihtturgudega tutvumiseks pole tehtud piisavalt eeltööd ega läbi mõeldud oma toote konkurentsieeliseid. Arvestada tuleb ka, et tegevusi ja finantse peab planeerima pikema perioodi peale – vaid mõnel messil käimine veel välisturul edu ei too. Kuigi probleemid ei pruugi oluliselt eristuda mõnest teisest sektorist, on loomemajanduse sektori ettevõtted sageli väiksemad ja finantsiliselt nõrgemad, mistõttu on eriti oluline kõik etapid läbi käia ja omavahel koostööd teha.

Koostööd ettevõtete vahel aitavad koordineerida ka loomemajanduse inkubaatorid ja arenduskeskused, kelle ülesanne muu hulgas on loomeettevõtjate omavahelise ja teiste tegevusvaldkondade ettevõtjate koostöö soodustamine. Sageli saavad loomeettevõtjad oma esimese messikogemuse just koos inkubaatori või arenduskeskusega messil ühisstendiga osaledes.

Loomemajandus on kiirelt arenev sektor, mis moodustab ligikaudu 3% Eesti majandusest ning hõlmab arhitektuuri, disaini, kunsti, audiovisuaali, kultuuripärandi, etenduskunstide, kirjastamise, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaami valdkondasid. Loomesektor võimaldab teistel sektoritel olla turul konkurentsivõimelisem ja jõuda tarbijateni ning luua seeläbi rohkem lisandväärtust. Luues atraktiivse elu- ja kultuurikeskkonna, loome ühtlasi riigi kuvandit ja meelitame siia välisturiste.

Hetkel kuum