Artikkel

    Raul Reino: kinnisvara unistuste turg

    Praegu on kinnisvarahinnad läbi aegade kõrgeimal tasemel, kuid turg on samas stabiilne ja isereguleeruv, kirjutab Domus Kinnisvara juht Raul Reino.

    Raul Reino.Foto: erakogu
    Maa-ameti tehinguandmete kohaselt maksis Tallinna korteri ruutmeeter maikuus keskmiselt 1948 eurot, mis on ca 4 protsenti kõrgem kui aprillis, keskmine mediaanhind jäi tasemele 1813 €/m2. Hinnatõusu fakt ei peaks enam kellelegi uudiseks olema, kuid viimase kümmekonna aasta põhjal ei tundu enam olevat küsimuseks mitte ka see, kas korterite hind ületab maagilise piiri 2000 €/m2, vaid millal see juhtub.
    Kellel oli 2009. aastal raha või julgust või nupukust ning veel parem kui kõiki neid omadusi kokku, on oma investeeringu Tallinna kinnisvarasse kuhjaga tagasi teeninud. 2009. aastal oli Tallinna korterite keskmine hind 871 €/m2 (mediaanhind 779 €/m2) ja pärast seda on hinnad tõusnud igal aastal, mõnel aastal protsentuaalselt rohkem, mõnel aastal vähem. Hinnad Tallinnas on tõusnud kümne aastaga rohkem kui 1000 €/m2, kasv on olnud enam kui kahekordne.
    Et 2000 €/m2 hinnataseme erakordsusest paremini aru saada, tuleb minna aastatesse 2015–2016, kui hinnatase oli tõusnud 1500–1600 €/m2. See oli aeg, kui süvenesid jutud uuest kinnisvarabuumist, meedias küsiti iga kvartali järel, et kas nüüd on hinnalagi käes ning mis ajal hinnaralli peatub. Valdav osa inimestest väljaspool kinnisvarasektorit muutus pisut murelikuks, pigem arvas samuti, et turg teeb korrektsiooni allapoole, kuid jätkas siiski ostmist, sest elada on ju vaja ja korralik palgakasv võttis muremõtteid vähemaks.
    Juttu, et olukord võrreldes eelmise buumiga on teistsugune, ei uskunud eriti keegi, sest enamik mäletas sedagi, kuidas kinnisvarameeste prognoosid 2007–2008 ämbreid kolistasid. Aga nüüd oleme lõpetamas 2019 teist kvartalit, hinnad on läbi aegade kõrgeimal tasemel, turg samas ise stabiilne ja rahulik ning peaaegu tundub, et nüüd äkki see ongi kõigile normaalne olukord. Ei ole kriisi, ei ole buumi, on täiesti tavaline Adam Smithi nimeline unistuste turg, mis reguleerib ennast ise. Mõni projekt müüb ennast väga hästi, teine keskpäraselt, kolmandal arendusprojektil on pikk müügiaeg ja mõni projekt ebaõnnestub – nagu turumajanduses kombeks on.
    Vanarahvas teadis aga rääkida, et igal tõusul on tipp, igal langusel põhi. Ükskord ometi peab ju hinnatõus Tallinnas peatuma? Küllap peatubki, aga ei seapõrn ega kohvipaks oska siinkirjutajale öelda, millal see juhtub. On olnud ajad, mil 1000 €/m2 tundus müstika. Sama on olnud tähisega 1500 €/m2, rääkimata piirist 2000 €/m2, mis ometi on täna justkui käegakatsutav. Tuleb möönda, et makromajanduslik seis viitab täna jahenemisele ja majanduskasvu aeglustumisele ning seetõttu peaks olema kaugelt üle keskmise optimist, et mitte öelda utopist, panustamaks lähiaastatel kinnisvarahindade kasvule. Kui jahenemine peaks puudutama ka kinnisvaraturgu ja aastateks hinnad külmutatud olekus olema või isegi kukkuma, siis uue kasvutsükli keskel, näiteks aastal 2029, võime ilmselt südamerahuga hinnatasemele 2000 €/m2 tagatulesid vilgutada.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

USA töötus kukkus 53 aasta madalaimale tasemele
Jaanuaris palkasid USA tööandjad prognoositust enam töötajaid ja töötus kukkus madalaimale tasemele 1969. aastast saadik.
Jaanuaris palkasid USA tööandjad prognoositust enam töötajaid ja töötus kukkus madalaimale tasemele 1969. aastast saadik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.