Eesti ekspordi ühe alustala, puidutööstuse käekäiku iseloomustavad ühelt poolt head majandustulemused, ent teisalt valdkonna ebakindlusest kantud riskitegurid, kirjutab KPMG Balticsi tegevjuht ja vandeaudiitor Andris Jegers Äripäeva Infopanga puidutööstuse aastaraportile antud kommentaaris.

- Andris Jegers.
- Foto: Marko Mumm
Koroonapandeemiast ei ole puutumata jäänud ka puidutööstuse ettevõtted, kuid kriisi enda mõju 2020. aasta tulemustele oli väiksem, kui kevadel algselt kardeti. Kvartaalseid tulemusi analüüsides paistavad silma päris suured kõikumised nii sektori koondkäibes kui ka koondkasumis.
2020. aasta teises kvatalis, kui võis eeldada, et koroonapandeemia põhjustab suurt ebakindlust nii sisetarbimises kui ka väliskaubanduses, tegutsesid puidutööstuse ettevõtted hoogsalt edasi kasvava sisetarbimise toel. Eraisikute renoveerimis- ja remonditööde mahu kiire kasv hoidis puidutööstuse sektorit hästi töös ja teine poolaasta tõi ehitussektorile orienteeritud ettevõtetele kiire mahu taastumise ning kohati ka kasvu võrreldes varasemate aastatega.
Koroonapandeemia mõju jäi puidutööstuse sektorile kardetust väiksemaks ka seetõttu, et sektor kasutas hästi ära oma tugevusi, milleks on kohalik väärtusahel, mis ei sõltu impordist, hajutatud eksporditurud, mis on võimaldanud leida avatud turgusid igal ajahetkel, ning kõrge automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, mis on taganud töötajatele ohutu töökeskkonna ning tootmise jätkumise ka koroonaviiruse tingimustes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Finora Pank alustas strateegilist koostööd väiksemate ärilaenude pakkujatega, võimaldades seeläbi paindlikku kapitali nii mikroettevõtetele, kasvavatele väikefirmadele kui juba tugevatele keskmise suurusega äridele. Laienenud on rahastuse alam- ja ülempiir ning kordades vähenenud tagatise nõuded.