Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Pankadevaheline konkurents hoiuste üle on aga suurenenud, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm keskpanga blogis.

- Eesti Panga ökonomist Mari Tamm
- Foto: Eesti Pank
Kuna Eesti pankade portfellis on laenud valdavalt ujuva intressimääraga, siis tõuseb või langeb nende pealt teenitav intressitulu vastavalt sellele, kuidas liiguvad rahaturu intressimäärad. Eestis on üle 90% ettevõtete ja majapidamiste laenudest ujuva intressimääraga, mis on euroala riikide hulgas üks kõrgemaid. Euroalal välja antud ettevõtete ja majapidamiste uutest laenudest on ligikaudu 65% selliseid, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks kui aasta. Vaid veidi alla veerandi eluasemelaenudest on euroalal sellised, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks perioodiks kui aasta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Miks tuli intressi tõsta ja kui palju tuleb seda veel tõsta, kirjutab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller.
Praeguste futuuride järgi peaks 3 kuu euribor jõudma tippu septembris 3,8% ja 6 kuu euribor veidi üle 4% juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.