Artikkel
  • Kuula

    Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi

    Karl Märka.Foto: Erakogu

    Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    OECD andmetel moodustavad Eestis avaliku sektori kulutused 40% SKTst. Mõelgem korraks, mida see tähendab – igast Eestis kulutatud sajast eurost on nelikümmend eurot kulutanud riik või kohalik omavalitsus.
    Muidugi see raha ei põle ahjus, vaid jääb kohalikku majandusse ringlema. Sellele poliitikud ka rõhuvad, et vaadake, me ju ei põleta seda raha niisama, see jääb Eesti majandusse. Juhtusin hiljaaegu lugema intervjuud siseminister Lauri Läänemetsaga (SDE), kes vastas küsimusele riigisektori kärbete kohta: „See [kärpimine] poleks mõistlik. Võtaksime sellega majandusest raha välja.“
    Seda poliitikud aga ei maini, et see ülejäänud 60% rahast investeeritakse samamoodi kohalikku majandusse.
    Mis te arvate, kumb investeerib raha paremini – kas poliitikud teiste inimeste raha või ettevõtted ja palgatöötajad omaenda töö ja vaevaga teenitud raha?
    Kui ettevõte või palgatöötaja teeb halva investeeringu, siis vastutab ta oma varaga. Kui poliitik teeb sinu rahaga halva investeeringu, siis on tal „poliitiline vastutus“. See on sisutühi termin, millega poliitikud üritavad valijaid veenda, et ka nemad peavad oma otsused läbi mõtlema.
    Kes arvavad, et riik oskab maksumaksja rahaga paremini ümber käia kui maksumaksja ise, siis meenutagem mõningaid avaliku sektori investeeringuid: korduvalt saneeritud Nordica, ehitusloata jäänud ja praegu tühjalt seisev Eesti Energia õlitehas, elektri universaalteenus jne. Kogu nimekiri tuleks nii pikk, et sellest saaks kirjutada raamatu pealkirjaga „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“.
    Aga iga selline „investeering“ on ju ikkagi jätnud raha majandusse? On küll, aga me võime ehitada ka Eestit idast läände läbiva maantee, millega saab sõita Peipsi äärest otse Pärnu randa. Selle ehitamine loob töökohti, kuid selline ressursside ebaefektiivne kasutus on pikas plaanis majandusele väga kahjulik. Meenutagem Hiinas kinnisvarabuumi ajal ehitatud kummituslinnasid, mis on nüüd pankrotti viinud iga teise Hiina kinnisvaraarendaja.
    Investeeringu puhul on olulised raha alternatiivsed paigutamise võimalused. Kui riik paigutab maksumaksja raha projekti, mis ei teeni esialgset paigutust mitte kunagi tagasi, aga erasektor oleks leidnud alternatiivsed projektid, mis teeniksid esialgse summa tagasi juba 5, 10 või 15 aastaga, siis see tähendab, et ressursid paigutati ebaefektiivselt ja tehti majandusele korvamatut kahju.
    Kas iga investeering ikka peab ennast rahaliselt ära tasuma? Riik pakub ju ka hädavajalikke teenuseid kogu elanikkonnale. Tõsi, kuid neid ei saa nimetada investeeringuteks. Need on kulutused, millest mõned on hädavajalikud. On ainult üks valdkond, mille puhul teaduslikud uuringud on kinnitanud riiklike investeeringute positiivset mõju majanduskasvule, ja selleks on haridus.
    Riigi kulutused pärsivad majanduskasvu
    Üks mahukas 18 riigi põhjal tehtud uuring näitas, et avaliku sektori tehtavad kulutused avaldavad negatiivset mõju majanduskasvule. See tähendab, et poliitikud, kes otsustasid paigutada maksuraha kusagile mujale peale hariduse, tegid pikas plaanis majandusele karuteene.
    Peamine mõju ei tekkinud mitte sellest, et maksude kogumisega vähendati ettevõtete võimekust teha investeeringuid, vaid hoopis avaliku sektori kulutustest. Mida rohkem avalik sektor kulutab, seda rohkem inimesi töötab riigiaparaadi heaks. See tähendab, et erasektoris süveneb tööjõupuudus. Ettevõtete tööjõukulud kasvavad, eksport langeb, kapitali efektiivsus väheneb, inflatsioon suureneb jne. Algab allakäiguspiraal.
    Erasektor ei suuda avaliku sektoriga tööjõu ja kapitali pärast konkureerida. Nagu lähiajalugu näitab, siis võib riik igal ajal varade ja kohustustega ettevõtteid seadusevastaselt kustutada, kehtestada administratiivseid piiranguid ja luua iseendale erandeid. Kui mõnel sektoril läheb hästi, siis võib riik minna nende kasumi kallale.
    Kas otseselt (pangamaks) või kaudselt (nõuda „sotsiaalset panustamist“). Mida suuremaks riik kasvab, seda tugevamaks konkurendiks ta muutub erasektorile. Väärtust aga luuakse ainult erasektoris. Erasektor loob uusi tehnoloogiaid, uusi ärimudeleid ning ekspordib neid uutele turgudele. Avalik sektor ainult tõstab raha ühest taskust teise ning kasseerib selle eest tasu.
    Kõik ei ole siiski kadunud. Sama uuring näitas, et kui avaliku sektori osakaal sisemajanduse kogutoodangust väheneb läbi valitsuse kärbete, siis annab iga protsendipunkt avaliku sektori osakaalu langust esimese 5 aastaga 2,77protsendipunktise kasvu investeeringute/SKT suhtes.
    Tuleb välja, et päriselu on täiesti vastupidine Lauri Läänemetsa „kärped viivad raha majandusest välja“-loogikale. Aga ega sotsid pole kunagi hiilanud oma majandusalaste teadmistega. Peab tõdema, et pärast Mart Laari peaministri ametiaja lõppu 2002. aastal on kõik Toompealt tulnud otsused olnud rohkem või vähem vastuolus majandusliku loogikaga.
    Siit ka minu lihtne ettepanek: piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kes võidab 10 000 eurot? Selgusid Eduka Eesti parimad tööd Parimate seas ka minister ja mullune võitja!
Neljapäeva õhtul Äripäeva meediamajas kogunenud arvamuskonkursi Edukas Eesti žürii selgitas välja 11 tänavust nominenti.
Neljapäeva õhtul Äripäeva meediamajas kogunenud arvamuskonkursi Edukas Eesti žürii selgitas välja 11 tänavust nominenti.