Artikkel
  • Kuula

    Mark Gerassimenko: klassikaline ettevõtete tulumaks saab olla ettevõtjasõbralik!

    “Eestis on madalad maksud kasumile, kuid töötaja palkamine – mis on iga suurema äriühingu üks esimestest sammudest – on rahvusvahelises võrdluses kallis,” märgib Mark Gerassimenko.Foto: Erakogu

    Jaotame ettevõtete maksukoormuse ümber nii, et äriga alustamine või keerulistel aegadel jätkamine oleks lihtsam, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Eesti ja Läti on ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kus reinvesteeritud kasumit ei maksustata tulumaksuga. Tavaliselt peetakse sellise erandolukorra kaotamise toetajaid ettevõtluse suhtes vaenulikult meelestatuteks, kuid tegelikult on üks viis, kuidas korraga kehtestada klassikalise ettevõtete tulumaks kogu kasumile kui ka soodustada, mitte kägistada ettevõtlust kriisi ajal.
    Kuidas oleks see küll võimalik? Kohe seletan, kuid alguses tooksin välja mõned mõtlemisainet pakkuvad andmed.
    Kasum odav, palkamine kallis
    Arenenud tööstusriike ühendavasse majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuulub 38 riiki. Kui vaadata, kui suure osa kasumist peavad ettevõtted tegelikult tasuma maksudena riigile, siis selgub, et ettevõtete efektiivne keskmine tulumaksumäär Eestis oli OECD andmetel 2022. aastal 17 protsenti. Selle näitaja poolest jagame koos Lätiga 7.-8. kohta OECD-s. Lausa 30 OECD riigis on ettevõtete efektiivne tulumaksumäär kõrgem kui meil!
    Lugeja võib seepeale väita, et Eesti ongi väga ettevõtjasõbralik riik ning ettevõtete tegelikku maksukoormust ei peakski tõstma. Kuid ettevõtete tulumaks on ainult üks maksudest, mida tuleb ühel äriühingul maksta. Ning just nende teiste näitajate poolest pole Eesti kuigi eesrindlik riik.
    Selsamal 2022. aastal moodustas OECD andmetel Eestis töötaja palgatulule rakenduv maksukiil lausa 39 protsenti palgafondist! Selle näitaja poolest oleme 23. kohal OECD riikide seas – ainult 15 OECD riigis on maksukiil veelgi kõrgem. OECD-s keskmiselt on maksukiilu suuruseks 34,6 protsenti palgafondist.
    Lühidalt kokku võttes: Eestis on madalad maksud kasumile, kuid töötaja palkamine – mis on iga suurema äriühingu üks esimestest sammudest – on rahvusvahelises võrdluses kallis.
    Teistmoodi sõnastades maksustatakse Eestis kõrgelt alustavaid ettevõtteid ja ajutiselt raskustesse sattunud ettevõtteid. Maksualaselt kõige soodsam tegevusmuster ettevõtjale kriisiaegadel on koondada kõik töötajad, osta jaotamata kasumi eest mitu üürikorterit ning kolida Hispaaniasse pensionipõlve pidama!
    Sotsiaalmaksuga käsikäes
    Kindlasti saaks teha teistmoodi. Võiks vähendada maksukiilu suurust, muutes kriisi ajal töötajate hoidmise ja tegevuse jätkamise kõikidele ettevõtetele soodsamaks, langetades nii ühtlasi uute ettevõtete ees olevaid barjääre turule sisenemiseks.
    Siinkohal saab jutt käia ennekõike sotsiaalmaksu langetamisest, mis moodustab suurima osa maksukiilust ja on tervikuna ettevõtja-poolne maks. Probleem on aga selles, et sotsiaalmaksust makstakse kinni riiklikud pensionid ning solidaarse tervishoiusüsteemi toimimise.
    Sealjuures on iga ettevõtja huvides, et tema töötaja oleks terve, ning solidaarne tervishoiusüsteem aitab sellele üpriski soodsal viisil tugevalt kaasa. Peamiselt erakindlustusel põhinevad süsteemid on ühiskonnale reeglina veelgi kallimad.
    Ehtsaks näiteks on USA. 2022. aastal kulutati USA-s ametlikel andmetel tervishoiule tervikuna lausa 17,3 protsenti SKP-st, samas kui ameeriklaste keskmine eluiga püsib sisuliselt samal tasemel kui puruvaese kommunistliku diktatuuri Kuuba kodanike oma.
    Seega tuleks sotsiaalmaksu langetamisele leida katteallikas. Pakun lihtsa lahenduse: ühekorraga langetame sotsiaalmaksu ja kehtestame klassikalise ettevõtete tulumaksu!
    Praegu oleks abiks
    Rahandusministeeriumi ametnikud saaksid kergesti hakkama arvutusega, mis vastaks küsimusele, milline peaks olema klassikalise ettevõtete tulumaksu suurus, et katta täies mahus sotsiaalmaksu langetamine ühe, kahe või viie protsendipunkti võrra.
    Minu pakutava muudatuse järel ei muutuks ettevõtete üldine maksukoormus ega läheks raha tervishoiu- või pensionisüsteemist kaduma. Küll aga jaotuks maksukoormus ümber ettevõtete elu- ja äritsükli lõikes.
    Jah, headel aegadel tuleks maksta teenitud kasumilt natuke rohkem makse, kuid samas langeks ettevõtete maksukoormus keerulistel aegadel. Lisaks asjaolule, et langeks töötajate hoidmise ja juurde palkamisega kaasnev kulu, on ilmselge, et kahjumis ettevõte tulumaksu maksma ei pea. Kahjumisse sattuvad ettevõtted aga enamasti kahel hetkel: kas sektorit või kogu majandust tabanud kriisi ajal, nagu praegugi, või oma tegevuse algusaastatel, kui äriidee teostamine pole veel jõudnud vilja kanda.
    Eriti kasulik oleks selline meede praegusel ajal, kui töötuse määr Eestis tõuseb, mis viitab ettevõtete raskustele olemasolevate töötajate hoidmisel. Raskustele, mida võimendab OECD võrdluses kõrge maksukiil.
    Seega kutsun üles korraga kehtestama ettevõtete tulumaksu, langetades sama summa võrra sotsiaalmaksu! Aitame ettevõtetel hoida töökohti ning värvata töötajaid tegevuse laiendamiseks juurde, riigieelarvest selleks sentigi ära võtmata ega sinna juurde andmata!

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.