• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 02.04.24, 16:00

Aarne Leisalu: maa(kinnisvara) maksustamine turuhinna, tulude jaotus ruutmeetri põhiseks

Hajaasustus on tiheasustusest kallim ning regionaalsete vahede tasandamiseks tuleks maa või kinnisvara maksuga kogutud vahendid jaotada omavalitsuste vahel vastavalt haldamist nõudvale pinnale, kirjutab Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Aarne Leisalu.
  • Aarne Leisalu. Foto: Erakogu
Teatavasti on hajaasustuse haldamine tohutult kallim tiheasustusest. Praeguse omavalitsuste tulubaasi kujunemise kohaselt lähevad tiheasustuse piirkonnad rikkamaks ja hajaasutuse piirkonnad jäävad järjest vaesemaks, kodanikud/ettevõtlus „jooksevad“ viimastest minema ja regionaalsed erinevused kasvavad. Ülalpidajate ja ülalpeetavate Eesti saab järjest tugevamat tuult tiibadesse. Kui soovime neid erinevusi kas või mõnevõrra tasakaalustada, siis on vältimatu teatav avalike vahendite tasakaalustamine.
Otsustatud on maksustamise aluseks oleva kinnistute hindade reaalsusega vastavusse viimine ja selle kaudu ka oluline maamaksu kasv. On igati loogiline, et lähtume maa maksustamisel selle turuväärtusest. Maksustamise baashinna saab määratleda jooksvalt piirkonna tehinguhindade, vajadusel ka eksperthinnangute alusel. Kui aga on vaja maad (nt avalikes huvides) võõrandada, siis lähtutakse edaspidisel maksustamisel konkreetse pakkumise hinnast, mis omakorda suunab pooli ilma pikaajaliste kohtuvaidlusteta kokkuleppeid leidma.
Kinnisvara väärtuse piirkondlik erinevus
Arutusel on olnud ka kinnisvara maksu kehtestamine. Ka see tundub loogiline, kuna suunab riigi mõistes piiratud mahuga vara omanikku ressursse efektiivsemalt kasutusele võtma või teisi sissetulekuid kasvatama ehk suunab varade kasutuse efektiivsusele. Ühtlasi tekivad täiendavad vahendid avalike teenuste parendamiseks ja avalike (taristu)investeeringute teostamiseks (sh nendesamade kinnisvara omanike huvides).
Paraku on piirkondlikud erinevused kinnisvara väärtuses väga suured, mis omakorda genereerib veel suuremat ebavõrdust nii kinnisvara, ettevõtluse kui piirkondade arendamisel.
Avalike teenuste regionaalset erinevust püütakse mõnevõrra tasakaalustada „tont teab, mis alusel“ arvutatud tasandusfondi kaudu. Paljudele arengutoetustele pääsevad valdavalt ligi vaid rikkamad piirkonnad. Riigieelarve jaotus on tugevalt (vähemalt võrreldes Põhjamaadega) riigi suunas ja omavalitsuste kahjuks kaldu, erinevate piirkondade tugiprogrammide mahu puhul lähtutakse olulises ulatuses elanike arvust või kilomeetritest. Lisanduvad palju kriitikat saanud poliitiliselt juhitud nn katuserahad. Minister Kallas püüab tasandusfondi põhimõtteid regionaalselt soodsamaks muuta, mis on tekitanud kiidulaulu vaesemate ja tugeva tänitamise suurema tulubaasiga omavalitsuste juhtide poolt.
Näib, et selline regionaalpoliitika jääb pidevaks subjektiivsete seisukohtade ning poliitiliste „jõuväljade“ tõmbetuulte lükata-tõmmata ning ei saagi mingeid regionaalse tasakaalustamise mõistlikke tulemusi tuua. Kui vähegi hoolime äärealadel või hajaasustuses elavate elanike heaolu tagamisest, siis ehk oleks põhjus leida teised põhjendatumad omavalitsuste avalike teenuste osutamise ressursside moodustamise alused?
Hajaasustuse suurem kulu
Hajaasastusel ja tiheasustusel on oma spetsiifilised ja ka mõnevõrra erinevad väärtused ning polegi vaja ühelaadseid/samaseid/lähedasi avalikke teenuseid igale poole „joonida“ – väärtusbaas eeldabki spetsiifilist erinevust. Seega vajavad omavalitsused suuremat (sh majanduslikku) vabadust ja ressursse piirkonnale sobilike avalike teenuste sisseseadmisel.
Riigis on palju valdkondi, mida käsitleme solidaarsuse põhimõttest lähtudes, näiteks maanteede ehitus ja kasutus, elektri ülekanne, meditsiiniteenused, sotsiaalabi, tasuta kohalik transport, praamide ja rongide dotatsioonid, haridus, militaar, riigikaitse jne. Nende teenuste eest tasuvad kõik maksumaksjad solidaarselt sõltumata teenuse tarbimise mahust ja kohast, teenuse/kauba kohaletoomise kaugusest ja osutamise kulust. Millegipärast ei tee me seda maa(kinnisvara)maksuga ja püüame visata kohalikud rahapuuduses omavalitsused maa maksustamise taseme korrigeerimisel „alasi ja haamri vahele“.
Arvestades hajaasustuse haldamise ja avaliku teenuse osutamise suuremat kulu, oleks põhjendatud maa(kinnisvara?) maksuga kogutud vahendid jaotada omavalitsuste vahel vastavalt haldamist nõudvale pinnale ehk jaotada need solidaarselt üle riigi vastavalt nn ruutmeetritele.
Pole ju vähesed hajaasustusse alles jäänud inimesed süüdi, et haldamine on palju kallim, „tellis poes on kallim kui seinas“, kauba transport (ja hinnad poes) kallimad, keskustesse sõitmine märgatavalt aja- ja kulumahukam (ka kavandatava nn automaksu tõttu), kinnisvara väärtus laenutagatisena tohutult madalam, kavandatava maamaksu tõusu tõttu kinnistute maksustamise kulud märgatavalt kõrgemad.
Riik peaks kõiki kodanikke käsitlema ühtsetel alustel ja igal kodanikul on õigus tahta avalikku teenust võrreldaval tasemel. Selline lähenemine vähendaks maksustamise poliitilisi tõmbetuuli ja looks selge põhjendatud aluse maa(kinnisvara)maksu tulude jaotuseks. Oletan ka, et selle lähenemise tulemusena võib samm-sammult regionaalse tasandusfonditamise lõpetada.
Maamaksu tõusu „tuules“ oleks mõistlik pakutud muudatus just nüüd ära teha, kuni maamaksu osalus omavalitsuste eelarvetes on väike (kuid kasvav). See omakorda võimaldab muutuse mõõduka vastuseisuga teostada.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud.Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Seotud lood

Arvamused
  • 02.04.24, 11:30
Artur Ulla: Eesti diagnoos on rauavaegusaneemia
Riigisiseseid ühendusi tuleb vaadata kui vereringet: kui see korda teha, siis taastub jõud kogu riigis, kirjutab Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 02.04.24, 06:00
Otto Richard Pukk: tugevdame majandust kodumaist toetades ja eelistades
Väljakutseid globaalses majanduses ja nende mõjus Eestile saaksid lahendada muudatused poliitikas, mille tulemusel soosiks riik kohalikku toodet ja toetaks kodumaiseid ettevõtteid, eriti ettevõtjaid strateegilise tähtsusega valdkondades, kirjutab Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 01.04.24, 17:30
Arles Taal: edukas Eesti on edukas kogukond
Ostes kohalikke tooteid ja teenuseid, hoiame raha riigis, loome kogukonda ning poliitikute ülesandeks jääb kohaliku ettevõtluse toetamine nii sõnades kui tegudes, kirjutab Arles Taal arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 01.04.24, 16:50
Markus Karileet: digitaalsed õpisemud koolides on digitiigri järgmine hüpe
Tehistaibukas õpetaja annab õpilastele väga personaliseeritud õpikogemust, sest suudab kohaneda iga õpilase teadmiste ja tempoga ega ärritu rumalate küsimuste peale, kirjutab Markus Karileet arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele