Artikkel
  • Kuula

    Lauri Läänemets: peame üle minema missioonimajandusele

    Lauri LäänemetsFoto: Erakogu

    Kapitalism vajab põhjalikku muutust ning üle tuleb minna majandusmudelile, kus riik teadlikult turge kujundab, kirjutab siseminister Lauri Läänemets (SDE) arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Hiljuti sotsiaaldemokraatide üldkogul peetud kõnes ütlesin, et meie eesmärk, miks oleme juba kahel korral otsustanud valitsusvastutuse kanda võtta, tuleneb soovist edendada Eesti ühiskonda kui tervikut, mitte tagada üksikute valitute edu.
    Just riigi ja valitsuse vastutus on märgata suurenevat ebaõiglust ning haarata ühiskonnas ja majanduses põletavate probleemide lahendamiseks ohjad. Ükski teine edukas riik ei looda enam ammu ainult „isereguleeruva turu“ imeväele.
    Niisamuti veendun igapäevaselt, kas kohtumistel silmast-silma või meediat lugedes, kuidas meie majanduse mootorid – ettevõtjad – üksteise järel küsivad: kus ja milline on riigi plaan pikalt vindunud majandus uuesti jalule aidata? Toon vaid kõige hiljutisematest väljaütlemistest paar näidet.
    Fibenoli (esimese) tehasega tõenäoliselt Lätti koliv Raul Kirjanen ERR-is: „Minu meelest ongi Eesti majanduspoliitika selline, et seda vaadatakse kõrvalt ja oodatakse, et midagi hakkab juhtuma.“
    Eesti panganduse lipulaeva, LHV Grupi juht Madis Toomsalu ETV-s: „Me teeme asju ühtemoodi. Jõukamad riigid ei tee asju ühtemoodi.“
    Alexela juhatuse liige Marti Hääl Äripäevas: „Keskenduda tuleks sellele, et majandusruum võimaldaks eksportivatel ettevõtetel luua suuremat lisandväärtust.“
    Skeletoni juht Taavi Madiberk Delfis: „Riigi roll on luua vajalik investeerimiskeskkond.“
    Kapitalism vajab muutust
    Kõik need tipptegijad ütlevad tegelikult üht: riik ei saa olla enam pealtvaataja rollis nagu viimased 30 aastat, riik peab majanduse arengut suunama. Lisaks leian, et kuivõrd me ei ela enam rahuajal, peame ka majandusest rääkima läbi julgeolekuprisma. Sõda ja ebastabiilsus sulgevad tarneahelaid ja turge, suurendavad ettevõtlusriske ning panevad riike järjest rohkem kaitsma omaenda majandust. Kriisiajal seevastu peab riik olema võimeline oma ettevõtteid ja kriitilisi sektoreid toetama, aga see kõik nõuab ettevalmistust ja süsteemsust.
    Kahjuks näeme pidevaid „tulekahjude kustutamisi“ eri valdkondades aina enam, sest õhukeseks lihvitud riigis polegi suutlikkust muu, kui tagajärgedega tegeled, kui sedagi. Näidet elust enesest pole tarvis kaugelt otsida. Hiljutine energiakriis puudutas meid kõiki. Energiakriisis võeti Eestis hoiak, et riik turule ei sekku. Olime Euroopas ühed vähestest, kes ei proovinud hoida ettevõtete jaoks energiahinda madalana. Valitsus vaatas pealt, kuidas kõik hinnad üles kerisid. Tulemuseks saime Euroopa suurima inflatsiooni, mis on tänaseks teinud iga eestlase vaesemaks, kuid mitte ainult. See vähendas Eesti konkurentsivõimet, suur inflatsioon käivitas palgaralli ning tõstis sisendhinnad kõrgeks.
    Õhukeste riikide võimetust kriisis adekvaatselt reageerida lahkab tunnustatud majandusteadlane Mariana Mazzucato oma raamatus „Missioonimajandus“. Tema kirjeldab covid-kriisi näitel, kuidas kulude kokkuhoidu ülistanud riigid pidid haiguse puhkedes lihtsalt lootma erafirmade vastutulekule või maksma mitmekordseks paisunud hinda, et varustada meditsiinitöötajaid ja abivajajaid kõige elementaarsemate vahenditega.
    Näiteid, et meil on vaja kapitalismis põhjalikku muutust (ja mitte kapitalismi kaotamist või asendamist!), et suuta aina süvenevate probleemidega toime tulla, leiab digilõhest kuni keskkonnakriisini.
    Missioonimajandus kui teadlik turgude kujundamine
    Riigi suunanäitaja rolli võtmiseks on meil vaja üle minna missioonimajandusele. See on majandusmudel, kus riigi roll on teadlik turgude kujundamine, mitte pelgalt reguleerimise või dereguleerimise ülesande täitmine. Veel Mazzucatolt laenates: turu kujundamisel peab pigem küsima küsimust, millist avalikku/ühist väärtust peab see looma.
    Teooriat Eesti konteksti tuues – sedasorti teadliku suunamisega suudame näiteks kindlustada elu võimalikkuse kõikjal Eestis. See tähendab, et ka ettevõtted pole selle majandusmudeli järgi pelgalt kasumi maksimeerijad, vaid ühiskondliku väärtuse loomisesse panustajad ning vastutuse kandjad. See vastutus väljendub Eesti ja maailma arenguvajadustele tõhusate lahenduste pakkumises, heaperemehelikus ja säästlikus ressursikasutuses ning väärt töökohti luues ja makse makstes ühiskonnale õiglase osa tagasi andmises.
    Kindlasti on meil endiselt omajagu ettevõtjaid, kes kiruvad „tüüpilise sotsi juttu, kes minu raske tööga teenitud tulu vaestele tahab jagada“. Uskuge mind, olen nende stampväljendite ja -mõtlemisega hästi kursis. Tegelikkuses saan ma väga hästi aru, et selleks, et kõigile meie ühiskonnaliikmetele priskemat leivakääru lõigata, tuleb suurem leivapäts küpsetada. Aga mind teeb murelikuks, kui riiki ja majandust selles eesmärgis vastandatakse. Mina näen riiki ja majandust tervikliku tandemina, tervikuna, kus edu tagab rollide selge jaotus, aluseks koostöö. Muide, sotside siunajatele veel mõtteainet: solidaarsest, turvalisest ühiskonnast, kus kedagi ei jäeta maha, võidavad ikkagi enim jõukad, sest üleüldine heaolu, parem tervis, inimsõbralik keskkond tähendab ka motiveeritumaid töötajaid (sh välistalente), kes ettevõtted kasvama panevad.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.