Lisaks illegaalsele immigratsioonile eksisteerib, vähemalt Vahemere ääres, ka legaalne migratsioon, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
- Immigrandid ootamas pääsu Kanaari saartele. Foto: Reuters/Scanpix
Šokk, et Leedu on meist nüüd järsku majanduslikult edukam, on mõistetav. Sest see, et Soomele kannule jõudmise ja Euroopa viie jõukaima riigi sekka pürgimise asemel võib hoopis meie kaugem lõunanaaber meist mööduda, on miski, mis veel mõni aasta tagasi tundus pea ilmvõimatu.
Vapustus, et Eesti pole enam Balti riikide seas liider, on igati arusaadav. Nagu ka see, et usinalt on hakatud otsima põhjuseid, mis on läinud valesti.
Küll aga on, vähemalt minule, olnud teatavaks üllatuseks, et arvukates analüüsides, kus Leedu edu lahatakse, nähakse üsna sageli ühe peamise põhjusena meist liberaalsemat immigratsioonipoliitikat.
Ja ehkki minu hinnangul on Leedu praeguse edu peapõhjuseks siiski nende ja nende lähinaabrite (Poola) meist ja meie põhjanaabritest erinev majandustsükkel, samuti suurem siseturg ja siit tulenev mastaabiefekt (ei maksa unustada, et Leedul on näiteks oma naftatöötlemistehas), siis suurema tähelepanu pööramine immigratsiooni temaatikale on siit Vahemere äärest vaadatuna vägagi teretulnud.
Sest migratsiooniteema, mis pealiskaudsel vaatlusel võib paista vägagi mustvalgena, pole tegelikkuses seda üldse mitte. Isegi mitte siin Vahemere ääres!
Migratsioonisurve kasvab
Üks asi, mis Vahemere maadega tänapäeval tavateadvuses seondub, on kindlasti ränne. Ja loomulikult mitte legaalne, vaid ebaseaduslik. Uudised paadipõgenikest ning merel hukkuvatest meeleheitel migrantidest ei ületa täna isegi mitte enam uudiskünnist. Vähemalt nendes riikides, keda otsene rändesurve ei puuduta.
Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Oma Äripäeva veergudel ilmuvad blogis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ja rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga. Oma eelmises sissekandes kirjutas ta sellest, miks just praegu oleks aega rändlindude kombel
lõunasse reisida.
Kõiki Vahemere vaatlusi saad lugeda
SIIT.
Seotud lood
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Eesti häda on üha süvenev inimeste puudus. Õnneks leidub selle vastu leevendust, kui poliitikud seda vähegi soovivad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Parempopulistlikud parteid koguvad populaarsust noorte valijate seas, kellel on kõrini majanduslikust ebakindlusest ja senisest immigratsioonipoliitikast.
Avalikkuse kasvav mure varjupaigataotlejate arvu pärast toob äärmusparteidele toetajaid üle kogu Euroopa Liidu.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.