Paavo Kangur: unustage fosforiit! Müüme puhast vett

Kas meil on veel liiga vähe kriise? Kas kriis on uus normaalsus? Meil on eelarvekriis, mida süvendab demograafiline kriis, ja majanduskriis, mida süvendab energeetikakriis, julgeolekukriis ning vaimse tervise kriis. Oleks vaja tohutult raha, et see läbi eelarve kuhugi pumbata, aga miks ja kuhu on küsitav! Eesti riigieelarve maht on loetud aastatega paar korda kasvanud ja me pole õnnelikuks saanud.

Loomulikult on põuest leitud uus imeravim – fosforiit. Eesti levib idee, et fosforiit on väärt vähemalt 100 miljardit dollarit ja selle raha eest saab osta hulga relvi ja tõsta pensioneid ja riigisektori palku ning isegi loopida lihtinimesi rahapakkidega.

Eestis nimetatakse fosforiidiks settekivimit, mille P2O5 keskmine sisaldus ületab 3,0–6,0 protsendi piiri. Tegemist on poolradioaktiivse mudahaisulise sodiga, mille rikastamine toob kaasa meeletutes kogustes radioaktiivset jääki.

Kui süveneda fosforiidi numbritesse, hakkab silma bluff. Kogu rehkendus põhineb loogikal, et fosforiidimaagis ehk oobolusliivakivis on fosforoksiidi (P205) sisaldus umbes 10 protsenti ja seda on võimalik rikastada 30protsendiliseks fosforiidiks ehk pesta merepõhja settinud teokarp välja liivast ja mudast.

Kui lugeda väikses kirjas numbreid, siis pole see sugugi kindel. P205 sisaldus võib olla ka 1 protsent ja maagikihi paksus pole alati 2–6 meetrit. Ma pole lugenud ühtegi uuringut, mis annaks lootust, et fosforiidi maapõuest väljatoomine võiks Eesti tingimustes olla kasumlik, pigem kahtlustatakse kerget miinust. Me teame, et kui üks lennufirma peab lendama miinusega, siis toob see kaasa projekti sulgemise ja süüdlastejahi.

Fosforiidiasjas on esimene süüdlane surnud, aga juba tema puhul kahtlustati bluffi. Mais 1972 uurisid vastpuuritud Assamalla puuraugu F-162 puursüdamikku geoloogid Olavi Keerup ja Valter Petersell. Kokku leiti fosforiiti neljast puuraugust, hinnati, et lasundi paksus võiks olla 1–6 meetrit ja ala nimetati Assamalla fosforiidi levilaks, mis hiljem nimetati ümber Rakvere fosforiidi maardlaks, mis sisaldavat fosformaagi varusid lausa 6,9 miljardit tonni, mille keskmine P2O5 sisaldus on 9,1%. Hiiglaslik kogus saadakse, korrutades maardla pindala fosforiidikihi paksusega ja selle oletusliku fosforiidisisaldusega!

Geoloogiavalitsuse teadusnõukogu sai kiiresti aru, et lugupeetud teadlased blufivad ehk kõik arvutused on tehtud „maksimaalse võimaluse piiril“, ja härrad jäid maardlate esmaavastamise preemiast ilma. Kui esimene fosforiidisõda oli vaibunud ja Eesti taasiseseisvunud, tuli härra Petersell oma uskumatute numbritega taas välja.

Täna räägitakse, et meie jalgade all lamab umbes 100 miljardi dollari eest varusid. Loomulikult pole seda võimalik ühe päevaga välja tuua. Kui jagame ulmelised dollarid 100 aastaga, siis saame tulemuseks, et aastas on meil 1 miljardi eest fosforiidimaaki ja oletame selle töötlemise rentaabluseks 10 protsenti, siis jääks ettevõtmise kasumiks ja palkadeks töötajatele 100 miljonit eurot.

Võrdluseks toome välja USA andmed. 2023. aastal kaevandasid USAs fosfaatkivimaaki (phosphate rock) viis ettevõtet üheksas kaevanduses neljas osariigis. Kokku toodeti hinnanguliselt 20 miljonit tonni fosfaatkivimaaki, mille väärtus on 2 miljardit dollarit.

Võrdleme seda Eesti põlevkiviõlitööstuse numbritega. Põlevkivi tootmisemaht on umbes 15 miljonit tonni ja enamus aetakse sellest elektrijaamade ahju, 3,5 miljonit tonni läheb põlevkiviõlitööstusse. Põlevkiviõlitööstuse väärtusahel võiks luua 410 miljonit eurot rahvuslikku rikkust aastas ja 55 miljonit saaks sektor palka.