Eestit aitavad edasi otsused, mis tugevdavad keskklassi ja elavdavad erasektorit, kirjutab Johann Hermlin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Johann Hermlin. Foto: Erakogu
Tugev keskklass on majanduse süda ja ettevõtjad majanduse vedurid – kui tavainimestel on vabadus kasutada oma ressursse vastavalt oma vajadustele ja ambitsioonidele, suureneb tarbimine, mis võimaldab ettevõtetel rohkem investeerida ja olla riskijulgemad.
See loob töökohti, soodustab innovatsiooni ning annab majandusele hoogu juurde. Aga kui riik piirab aktiivsete inimeste võimalusi aina kõrgemate maksude ja regulatsioonidega, suretatakse keskklass ja pidurdatakse majanduskasvu.
Kui ettevõtetel lastakse tegutseda, tekivad uued töökohad ja majandus kasvab kiiremini. Kui aga ettevõtlust ja inimese rahakotti nähakse kui midagi, mida saab pidevalt maksustada, siis sureb väärtuse loomine välja.
Eestis on ettevõtluskeskkond viimastel aastatel muutunud keerulisemaks – regulatsioonid suurenevad, maksud tõusevad ning uue ettevõtte alustamine ja kasvatamine on raskem kui varem. Paljud ettevõtjad ei suuda pidevalt muutuvate maksuseaduste ja bürokraatlike nõuetega kohaneda, mistõttu jäävad paljud äriideed teostamata või ettevõtted suletakse enne, kui need jõuavad kasumlikuks muutuda.
Samas on Eesti olnud ajalooliselt väga ettevõtjasõbralik riik. Meil kehtib jätkuvalt 0% tulumaks reinvesteeritud kasumilt, mis on andnud ettevõtetele vabaduse kasvada ja investeerida. Lisaks on Eesti majandusvabaduse edetabelis olnud aastaid maailma tippude seas, konkureerides suurte ärikeskkondadega nagu Singapur ja Šveits.
Paraku tundub, et oleme hakanud oma tugevusi unustama ning liigume suunas, kus ettevõtluse soodustamise asemel seatakse järjest rohkem piiranguid.
Parkinsoni seadust meenutades
Kui riigieelarves on puudujääk, ei ole lahendus ainult maksude tõstmine. Ükski majandus ei ole muutunud jõukamaks suurema maksukoormusega. Eesti ei vaja rohkem makse, vaid tõhusamat eelarvekorraldust. Kui erasektor suudab toimetada olemasolevate ressurssidega, peab ka riik sellega hakkama saama.
Majanduse kestlikkus sõltub arusaamast, kuidas väärtus tegelikult tekib. Erasektoris püsib töökoht ainult siis, kui see loob rohkem väärtust, kui ise ära kulutab – vastasel juhul see konkurentsi survel kaob. Avalikus sektoris ei sõltu ametikoha olemasolu aga alati loodavast väärtusest, vaid sageli poliitilistest otsustest.
Siin kehtib ka Parkinsoni seadus, mille järgi kasvab bürokraatia sõltumata tegelikust töökoormusest. Loomulikult on ühiskonna toimimiseks hädavajalikud arstid, õpetajad, päästjad ja kaitseväelased, kuid paljude teiste riigipalgaliste ametite puhul tuleks küsida, kas need on tõesti vajalikud. Kui riigiaparaat aina paisub, jääb erasektoril aina vähem ruumi hingamiseks. Lõpuks peavad ettevõtted lisaks enda ülalpidamisele katma ka üha suurenevaid riigikulusid.
Rootsis ja Soomes on kasutusel käibemaksusoodustused, mis aitavad vähendada elukallidust ja toetada teatud sektorite konkurentsivõimet. Rootsis on üldine käibemaksumäär 25%, kuid toiduainetele ja restoraniteenustele kehtib madalam määr 12%, samas kui raamatutele, ajalehtedele ja kultuuriteenustele on see 6%. Soomes on üldine käibemaks 24%, kuid alandatud määr 14% kehtib toidule ja restoraniteenustele ning 10% ravimitele, raamatutele ja majutusettevõtetele.
Eriti tähelepanuväärne on see, et nii Soome kui ka Poola on kasutanud elektri maksusoodustusi, et aidata tarbijaid ja ettevõtteid energiakriisi ajal. Soomes kehtestati ajutine elektrimaksu langetus, samas kui Poola vähendas elektri- ja gaasimakse, et leevendada inflatsioonisurvet.
Alandame käibemaksu ja elektriaktsiisi
Eelarveprobleeme ei saa lahendada sellega, et aina enam raha inimeste taskust ära võetakse. Hetkeolukorra lahendamisel nägime, kuidas riik võttis raha kõigi teiste taskust, kuid jättis enda kulutused puutumata. Lahendus on ikka majanduse elavdamise toetamine ja keskklassi tugevdamine. Selleks võiks alustada praktiliste sammudega, mis annavad ettevõtlusele ja tarbijatele rohkem hingamisruumi.
Näiteks võiks alandada igapäevastele tarbekaupadele kehtivat käibemaksu, mis aitaks tarbijaid ja suurendaks sisetarbimist. Teine oluline samm oleks elektriaktsiisi ja ettevõtetele kehtivate maksude vähendamine, mis aitaks nii tööstusel kui ka väiksematel ettevõtetel hoida tegevuskulusid madalamal ja parandada konkurentsivõimet.
Tugevam keskklass ja elavnenud erasektori tegevus suurendavad maksustavat baasi, isegi kui maksuprotsendid on väiksemad, sest suurem majandusaktiivsus toob riigile kokkuvõttes rohkem tulu. Eesti ei saa jääda ootama, et Rootsi, Norra või Soome majandused meid kaasa veaksid – me peame oma majandusliku heaolu ise tagama. Selleks peab riik tunnistama keskklassi tähtsust ja toetama neid, kes tegelikult hoiavad Eesti majandust üleval.
Kui tahame tugevat ja jõukat Eestit, tuleb piirata paisuvat riigiaparaati ning anda keskklassile ja ettevõtjatele rohkem vabadust oma teenitud ressursse kasutada. Riik ei ole lahendus eduks, vaid vahend selleks.
Terve ja stabiilse ühiskonna tagavad tugev eraettevõtlus ja ostuvõimeline tarbija – nii praegu kui ka tulevikus meie lastele.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!