• OMX Baltic−0,17%288,87
  • OMX Riga−0,69%878,87
  • OMX Tallinn0,12%1 831,08
  • OMX Vilnius−0,23%1 137,73
  • S&P 500−1,12%5 712,2
  • DOW 30−0,31%42 454,79
  • Nasdaq −2,04%17 899,02
  • FTSE 1000,3%8 689,59
  • Nikkei 225−1,02%37 640,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic−0,17%288,87
  • OMX Riga−0,69%878,87
  • OMX Tallinn0,12%1 831,08
  • OMX Vilnius−0,23%1 137,73
  • S&P 500−1,12%5 712,2
  • DOW 30−0,31%42 454,79
  • Nasdaq −2,04%17 899,02
  • FTSE 1000,3%8 689,59
  • Nikkei 225−1,02%37 640,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 11.03.25, 15:26

Avo Blankin: lihvime oma edumeelsed e-valimised täiuslikuks

Vaatamata e-sildile pole valimised viimase 20 aasta jooksul olnud mitmes mõttes täiuslikud. Teeme selle asja korda, kirjutab Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Avo Blankin: lihvime oma edumeelsed e-valimised täiuslikuks
Eestist alguse saanud e-valimised pole maailmas laineid löönud. Miks? Kas e-valimiste kehtiv korraldus teenib eesmärki?
Valimised peavad olema ühtaegu demokraatlikud ja konservatiivsed, loomata kellelegi eeliseid, ausad, üheselt mõistetavad ja arusaadavad kõigile osalistele ühtmoodi ning tulemused kontrollitavad.
Täiuslike e-valimistega on kõiki neid põhimõtteid lihtam täita kui ainult pabersedelitega hääletamisega, sest tehnoloogia võimaldab, erinevalt pabersedelitega hääletusest, juhuslikke inimlikke eksimusi vältida.
Täiuslikul e-hääletamisel saaks seda teha turvalist testitud valimisprogrammi järgiv valimisurn-arvuti(server) (ka urn-valimismasin või lihtsalt valimismasin). Inimkäeline sekkumine piirdub vaid e-valimiste algust tähistava valimismasina start-nupule vajutamisega.
Põhiseaduse mõttega kooskõlla
Kõigepealt tuleb riigikogu valimise seadus viia täielikku vastavusse põhiseadusega. Minu meelest täna nii ei ole. Põhjendan.
Põhiseadus ütleb: „§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane...“
Seni toimunud valimised on olnud üldised, kuid alates 2004. aastast mitte enam ühetaolised, sest kasutatakse kahte hääletusviisi – e-hääletust ja pabersedelitega, pealegi eraldi. Kusjuures e-hääletusel võimaldatakse ümberhääletust, mida pabersedelitega hääletamisel ei võimaldata. Hääletamisaeg pole pidev, vaid katkestatud – kahe erineva hääletusviisi vahel on paus, mille vajadust ja otstarvet seadus ei põhjenda.
Toimunud valimised pole ka otsesed, sest mandaate ei jagata ringkonniti valimistel kandidaadi poolt antud häälte pingerea järgi, vaid valimissüsteemi aluseks määratud üleriigilise vahendaja ehk nn d'Hondti järjekordade valemi tuletise abil.
Lisaks ei täideta põhiseadust, sest riigikogu liikmete määramine riigiametite ja äriühingute nõukogudesse jätkub süümepiinadeta... Ja põhiseaduse loogikat järgides ei tohiks riigikogu liige samal ajal olla ka alamastme seadusandliku organi – kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
Usun, et kui riigikogu valimise seadus suudetakse ebakõladest, tühjast-tähjast ja trikkidest vabastada, on võimalik, et pärast valimiste ettevalmistavat osa on võimalik, et tähtsaima – valimiste hääletusprotseduuri – viib algusest lõpuni (koos mandaatide jaotamisega) läbi vaid üks pidevalt tegutsev sõltumatu „ekspert“: valimisprogrammiga urn-valimismasin.
Urn-valimismasin juhib kõiki hääletustoiminguid ja väljastab jooksvat infot avalikkusele vastavalt programmiga sätestatule ilma operaatori sekkumiseta. Valimistel kasutatakse ainult valijate e-nimekirju, valijad/hääletajad kasutavad ainult isikutuvastamisega e-hääletust ja m-hääletust.
Igal valijal on ainult üks hääl, mida muuta ei saa.
Mis puutub aga valimisjaoskondades hääletamisse, siis neis vajatakse internetiühendusega nt puutetundlikke arvuteid, millega on võimalik ka kodukutsetega hääletust läbi viia. Tundub mõistlik, et eakaid, pimedaid jt abistaks e-hääletuse sooritamisel arvutit valdav pereliige, valimiskomisjoni vannutatud liige või vaatleja.
Info otse ka riigikohtule
Hääletamise alustamise hetkel lülitab valimiskomisjoni esimees serverarvuti ehk valimisurn-valimismasina sisse. Masin seiskub iseeneselikult kolm-neli päeva hiljem hääletamise lõppemise järel valimistulemuste – mandaatide jaotusega faili avaldamise ja väljaprindi lõpetamisega. Hääletamisprotsessi ajal väljastab hääletusmasin ise perioodilisi raporteid valijate aktiivsusest jms.
Kogu e-valimiste ja m-valimiste interneti-liikumise info kogutakse-salvestatakse valimiskomisjoni serverarvutis üheaegse kopeerimisega riigikohtu arvutisse, säilitamiseks kuni järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni. Meenutagem, et riigikohus on valimiste seaduslikkuse ja õigsuse otsustamise kõrgeim instants.
Olen veendunud, et meie IT-spetsialistidele on turvalise valimisprogrammi koostamine igati jõukohane. Pole kahelnud hetkegi, et nende süüdistamine e-valimiste läbiviimises on alusetu. Valimistulemused sõltuvad ka tulevikus ikka sellest, kes ja kuidas tulemused kokku loeb.
Viimased 20 aastat toimunud riigikogu valimised pole vaatamata e-sildile olnud täiuslikud. Kuid tulemused kehtivad, sest vastavad valimisseadusele.
-----------
Autor oli vabariigi valimiskomisjoni esimees aastatel 1993–1996.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele