• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 05.05.12, 14:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Eesti kroonist saanuks turvavaluuta?

Võlakriisi ajal on investorid otsinud ohutuid kohti kuhu kapitali paigutada. Neid kohti teatakse turvasadamatena ja need pakuvad investoritele ebakindlatel aegadel kaitset. Kui aktsiaturgudel võivad selleks olla näiteks teatud sektorid, siis valuutaturul on selleks nende riikide valuutad, mille poliitiline ja rahanduslik väljavaade on stabiilne.
Kuna traditsiooniline turvavaluuta Šveitsi frank oli euro vastu möödunud aasta septembri alguseks kallinenud pariteeti ning kallis valuuta ohustas juba Šveitsi eksporti, siis otsustati frank euroga siduda. See lülitas frangi turvavaluuta staatusest välja ning investorid tõstsid oma pilgud taaskord stabiilsete Põhjamaade valuutade poole.
Alates 2010. aasta algusest on euro Rootsi krooni vastu nõrgenenud üle 10 protsendi ning Norra krooni vastu 8 protsenti. Võlakriisi aastatel on investorid eelistanud nende riikide valuutasid, milledel on madal avaliku sektori võlg. Norra avaliku sektori võlg sisemajanduse kogutoodangust 2011. aastal oli 48,9%, Rootsil 37,0%, Šveitsil 38,7% ning Eestil ainult 6,1%.   Eesti madal võlatase, stabiilne poliitiline olukord, madal defitsiit, Euroopa üks suurimaid majanduskasve 2011. aastal ja kattevaraga tagatud kroon olid eelised, miks kroonist oleks võinud saada turvavaluuta.
Kuid turvavaluutal on ka teatud miinused. Näiteks selle liigne kallinemine teiste valuutade vastu. Brasiilia, Šveits kui ka Jaapan on olnud hädas oma valuuta kallinemise pärast ning see on nõudnud keskpanga sekkumist, müües oma riigi valuutat ja ostes suurtes kogustes teise riigi valuutat või tõstes intressimäärasid. Valuutaturul sekkutakse, kuna kallis valuuta mõjutab riigi eksporti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti kroonil oli euro suhtes fikseeritud kurss. Kaubanduspartnerite Soome ja Saksamaaga poleks krooni kurss seega mingit rolli mänginud, küll aga Rootsi, Norra ja Taani krooni, Vene rubla ja Läti lati ning teiste valuutadega, mis on vabalt kaubeldavad. Eesti krooni vundament oli üks stabiilsemaid Euroopas ning see oleks loonud head võimalused krooni turvavaluuta staatuse tekkeks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele