ÄP: toetused peavad kaduma

Äripäeva hinnangul on põllumeeste nõudmiste loogikas viga, mis on ilmselt ka põhjus, miks neid ei ole avalikkuses kuigi hästi mõistetud. Hiljuti saatis talupidajate keskliidu peadirektor kirja peaminister Andrus Ansipile, milles möönab põllumajanduse otsetoetuste ja nende kiire kasvu halba mõju, kuid nõuab selle halva mõju vähendamiseks rohkem maaelutoetusi, mis peaksid tema hinnangul seda halba mõju vähendama. Ehk siis põllumehed ise teavad justkui ka, et toetused ei ole head, aga soovivad nende halbade toetuste tasakaalustamiseks teist toetust, mis peaks esimese paha mõju korvama. Siit viib otsetee absurdi: kui ka teine toetus oma halbu külgi hakkab ilmutama, siis nõutakse kolmandat, jne?

ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder on Äripäevas kaitsnud seisukohta, et kui põllumajandustoetusi üldse ei oleks, siis oleks Eesti põllumehed vaat et kõige konkurentsivõimelisemad Euroopas, sest on pidanud hakkama saama väga keerulistes tingimustes. Ta viitab ka sellele, et tänaste väikeste toetuste põhjus on eelkõige 90. aastate üliliberaalse poliitika tõmbetuultes toiminud põllumajanduse nõrgad baasnumbrid.

Selles valguses võib Eesti „võrdsuse“ ja „solidaarsuse“ nõue mõjuda pigem „Kreeka-tegemisena“. Alles hiljaaegu kasutas neidsamu emotsionaalseid võrdsuse ja solidaarsuse argumente Kreeka välisminister Äripäevas ilmunud arvamusloos, mis väljendab küll tänu partnerite toetuse eest, aga ei näe kreeklastel endil mingit rolli riigi raskes majanduslikus olukorras. Liiga sage emotsionaalsete argumentide kasutamine raskendab ka põllumeeste seisukohtade kommunikeerimist.