• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 24.06.13, 12:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võitlus varimajandusega algab koolipingis

Neljandik Eesti ettevõtjaid hindab varimajandusega tegelemisel vahelejäämise tõenäosust olematuks. See peaks olema selge märguanne riigi järelevalveorganitele teha jõupingutusi efektiivse kontrollisüsteemi ülesehitamise suunas, leiab finantspettuste uurija Marilin Pikaro.
Varimajandus on isikliku tulu suurendamine riigi majandussüsteemi väliselt, st mitte-ametlike sissetulekute, „musta tööjõu“ kasutamise, salakaubavedu ning käibe varjamise teel. Ettevõtluses luuakse sellise käitumisega ebaaus konkurentsieelis, kuna ettevõte „hoiab raha kokku“ maksude tasumata jätmise arvelt. Viimaste aastate uuringute tulemused näitavad, et varimajanduse osakaal Eestis moodustab hinnanguliselt  20-25% SKPst.
Traditsiooniliselt peetakse varimajanduse põhjusteks riigi liialt koormavat maksusüsteemi, kõrget korruptsioonitaset, kontrollide ebaefektiivsust ning süsteemsuse puudumist, kuid ka suurt tööpuudust ning kodanike vähest seadusekuulekust. Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt sai 2012 Eestis ümbrikupalka 12% palgatöötajatest, st ligi 69 000 inimest; 65% ümbrikupalga saajatest olid olukorraga rahul või suhtus sellesse ükskõikselt. Mõnes sektoris, nt ehitus, teenindus, makstakse mustalt ainult osa töötasust. Selline praktika tagab tööandjale väiksema maksukoormuse töötasude arvestuses, kui kindlustab töötajale minimaalsed sotsiaalsed garantiid. Kui üldine maksukoormus on Eestis üks ELi madalamaid, siis tööjõu maksustamisel on kulu ettevõtetele suur.  See on ka peamiseks ümbrikupalkade maksmise põhjus.
Hiljuti avaldatud Stockholm School of Economics Riga 2012 varimajanduse ja ärikultuuri uuringust selgus, et varimajanduse osakaal Eestis on 19,2% SKPst. Ilmnes, et küsitletud ettevõtjad ei karda varimajanduseni viivate tegevustega vahele jääda ning potentsiaalsel karistusel puudub preventiivne mõju?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksude tasumisest kõrvalehoidumist reguleerib karistusseadustiku maksukuritegusid käsitlev peatükk.  Eestis kehtivad karistusmäärad on mõistlikud ning teiste Euroopa riikidega sarnased. Seega ei ole põhjust väita, nagu sanktsioonid näiteks ümbrikupalga maksmise või äritulude kajastamata jätmise eest oleksid Eestis liialt leebed. Pealegi ei ole karmimatel karistustel varimajanduse vähendamisele märkimisväärset mõju, kui järelevalvesüsteem ei võimalda kiiresti ja süsteemselt pettuseid avastada. On positiivne, et maksu- ja tolliametile laekus 2011 üle tuhande vihje ümbrikupalga maksmise kohta, kuid ainult kampaaniate korraldamisega varimajanduse probleemi Eestis ei lahenda.
Võrreldes Läti ja Leeduga hindavad Eesti ettevõtjad vahelejäämise võimalust ebaseaduslike tegude toimepanemisel väga madalalt. Tõenäosust vahele jääda ebaseadusliku tasu pakkumisega on nulliks hinnanud 26,8%  Eesti ettevõtjatest, samas kui Leedus on see näitaja 6,2%. 11% Eesti ettevõtjaid leiab, et isegi kui ebaseadusliku tegevusega vahele jäädakse, pole karistust karta.
Varimajanduse osakaal on väiksem riikides, kus elanikud peavad lugu kehtivatest seadustest ning ebaseaduslikus tegevuses osalemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud. Kodaniku harimise ja harituse temaatika saab aga alguse juba lapsepõlvest, kodustest väärtushinnangutest ning koolist saadavatest juhistest. Soovides muuta Eesti majanduse „tumedat poolt“, tuleb kohe tegeleda tulevaste ettevõtjatega, kes on praegu alles koolitee alguses.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele