Maksukaotus ümbrikupalkadest kasvas

Ümbrikupalga pooldajaist 67% (tunamullu 72%) nimetasid ühe põhjendusena Eesti töötajate liiga suurt maksukoormust, selgus Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI)uuringust. Märkimisväärsete põhjustena nimetati veel, et Eestis on ettevõtete maksukoormus liialt suur (2013 - 57%; 2012 - 51%) ning et riigil on raha niigi palju (2013 - 40%; 2012 - 16%).

Riigi raharohkuse kohta arvas EKI direktor Marje Josing, et tegemist võib olla PR-probleemiga. Tema sõnul võib see olla seotud sellega, et kui jälle tulevad uudised kõrgete palkade või nende tõstmiste kohta, siis on tegemist justkui ühiskondliku valunärviga.

"Me ei anna endale sageli aru, et probleem ei ole üksikutes palkades, mis on väga kõrged, need moodustavad makromajanduslikult marginaalse osa. See on seotud ühiskonna moraali või õigustundega, mis kahjustab mingit laiemat valdkonda," ütles ta.

Ümbrikupalga maksmisega rahulolematuse põhjused 2013. aastal (% ümbrikupalga mittepooldajatest):

ümbrikupalga saajal puudub või väheneb ravi- ja pensionikindlustus - 81% (2012: 81%)ülekohtune ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes - 69% (2012: 65%)ümbrikupalga saajal puudub tööandja vastu seadusandlik kaitse - 67% (2012: 60%)riigile ei laeku makse, riik ei saa pakkuda teenuseid - 65% (2012: 64%)ümbrikupalga saajal on raskendatud pangast laenu võtmine - 48% (2012: 33%)

Rahulolevate ümbrikupalga saajate osakaal on aastaga kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra: kui mullu oli ümbrikupalgaga rahul 49% saajaid, siis aasta varem 41%.

Veidi alla poole (45%) ümbrikupalga saajaist töötab ehitussektoris, järgnevad toitlustus (14%), tööstus (8%), transport (8%), põllumajandus (8%) ja kaubandus (6%).

Marje Josingu sõnul on erakorteri remondi ja -äri puhul sularahakäive väga levinud. "Ka suuremates hangetes on seda väiksemate allhankijate tasemel palju. Ehitussektoris need firmad, kes tahavad korrektselt kõik makse maksta, on kogu hankeprotsessis ja konkurentsivõitluses väga nukras olukorras," märkis ta.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul kontrollis amet 2000 korda erinevaid ehitusettevõtteid ja määrast täiendavaid makse ligi 7,8 miljoni euro väärtuses. Kuuse teatel tegi MTA mullu 420 vaatlust seoses töömaksudega, kus iga neljanda juhtumi puhul tuvastas amet seadusvastast tööjõudu.