Elektriarvel võivad olla erinevad börsihinnad

Erinevus nende kahe vahel on eksisteerinud ka varasematel kuudel, kuid sellest on elektriteemalises diskussioonis seni paraku vähe räägitud.

Kaalutud keskmine hind on üldjuhul kõrgem kui aritmeetiline keskmine hind, sest elektritarbijad ei tarbi igas tunnis täpselt samasugust kogust elektrit. Päevastel tundidel (suveajal kl 8-24), kui elekter on keskmiselt kallim, tarbitakse üldjuhul rohkem, ning öötundidel vähem. Näiteks NPS Eesti juuni börsi aritmeetiline keskmine hind ilma käibemaksuta oli 5,34 senti/kWh, samas kui ühetariifse arvesti puhul oli kaalutud keskmine hind ilma käibemaksuta 5,59 s/kWh. Kahetariifse arvesti puhul oli kaalutud keskmine hind päeval 6,48 s/kWh ja öösel 4,58 s/kWh.

Oletame, et ettevõttel X on valitud börsipakett, tal on kahetariifne arvesti, öine tarbimine oli 48% ning tarbimine juunis oli 50 000 kWh. Kui  ettevõtte valitud elektrimüüja kasutab arvutamisel aritmeetilist kuu keskmist NPS Eesti börsihinda, oleks elektri maksumus koos käibemaksuga (ilma marginaalita) vastava tarbimise juures 50 000 kWh x 5,34 s/kWh x 1,2 = 3204,00 eurot. Kui aga arvutamisel kasutatakse kaalutud kuu keskmist hinda, oleks elektri maksumus koos käibemaksuga (26 000 kWh x 6,48 s/kWh + 24 000 kWh x 4,58 s/kWh) x 1,2 = 3340,80 eurot. Ettevõtte elektriarve oleks suurem 136,80 euro ehk 4,27% võrra.

Seega kui elektritarbija soovib näha oma elektriarvel NPS Eesti kuu keskmist hinda, mida ka igal tarbijal endal on lihtne arvutada, siis tuleb pöörata börsilepingu sõlmimisel sellele tähelepanu. Kui elektrimüüja kasutab kuu aritmeetilist keskmist hinda, siis ühiku hind elektri arvel ja NPS Eesti kuu keskmine hind peavad olema võrdsed. Keskmise hinna kaalumise puhul aga võivad need olla märkimisväärselt erinevad ning tekitada tarbijas elektriarvet nähes omajagu segadust.