Eesti edu võti: loovust väärtustav haridus

Kas olete tähele pannud, et akadeemilisel kraadil ei ole enam seda väärtust, mis varem? Magistrikraadiga töötute humanitaaride appikarjed riigi poole pole vaid nende isiklik tragöödia. See on tervele riigile suur probleem, sest olulisi ressursse on pikka aega kasutatud hoolimatult ja valesti. Hea haridus peaks meid viima tulevikku, mida me veel hetkel ei suuda hoomata. Meil ei ole aimugi sellest, milline on maailm siis, kui täna kooliteed alustav laps pensionile läheb. Kuidas valmistada lapsi ette tulevikuks, mida me ei tunne? Picasso on öelnud, et kõik lapsed on kunstnikud. Küsimus seisneb selles, kuidas jääda kunstnikuks täiskasvanuna. Praeguses haridussüsteemis ei kasva inimene loovaks, sest teda haritakse loovusest välja. Soovin süsteemi, mis leiaks üles kõigi laste anded ning võimaldaks teemandid briljantideks lihvida.

Siinkohal meenub mulle  lugu ühest seitsmeaastasest tüdrukust joonistamistunnis. Õpetaja küsis: “Mida sa joonistad?” Tüdruk vastas: “Joonistan jumala pilti.” Õpetaja oli hämmastunud ning avaldas arvamust, et keegi ei tea ju, milline jumal välja näeb, kuid tüdruk vastas stoilise rahuga: “Kohe saavad teada!” Lastel on suurepärased innovatiivsed võime ning me ei tohi neid hoolimatult käest lasta. Kui soovime, et riik ja inimesed oleksid maailmas edukad, peame koolis loovusele omistama samasuguse staatuse nagu Lõuna-Koreas või Soomes. Eesti järgmiseks suureks eesmärgiks peaks kujunema tipptasemel haridussüsteemi loomine, sest ilma selleta on pikaajalist majandusedu  raske loota.

Missugused on Tarmo Tanilase konkreetsed ettepanekud haridussüsteemi täiustamiseks, loe tänase Äripäeva paberväljaandest.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.