Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moodne aeg panga moodi
Kuna oleme sunnitud pangateenuseid kasutama, peaks pank kliendi jaoks ka olemas olema, kirjutab Äripäeva toimetaja Kadri Bank.
Umbes kuu aja pärast
jäävad Swedbanki kontorist ilma Saue, Kose, Väike-Maarja, Tapa, Türi, Orissaare, Abja-Paluoja, Tõrva ja Räpina inimesed. Mitmesse maakonda jääb pärast seda alles ainult üks kontor. Alates sellest, kui turuliidriks olev pank hakkas oma kontorivõrku koomale tõmbama, on nad toonud põhjenduseks, et käes on moodsad ajad – pangateenused on kolinud internetti ning inimene ei vaja enam pangaametnikuga silmast silma kohtumist. Praegu tundub aga, et allesjäänud kontorite puhul on pank sama asjaolu ära unustanud.
Hiljuti kurtsid mu Rakvere tuttavad, et kui neil on vaja pangakontorisse asju ajama minna, tuleb selleks töölt ära küsida – kontor on nimelt avatud vaid kella viieni ja seda ainult tööpäeviti. Mu Viljandimaa vanavanemad, kes ei kasuta ega hakkagi kunagi internetti kasutama, ei pääse Viljandisse pangakontorisse, sest lapsed, kes neid sinna sõidutaks, saavad külla tulla vaid nädalavahetusel. Teised sugulased, kes töötavad Soomes, peavad siinse pangaga asjade ajamiseks Tallinnasse või Tartusse sõitma, sest vaid seal on laupäeval-pühapäeval kontor lahti.
Need on üksikud näited, aga ka mujal on enamik Swedbanki kontoritest väljaspool tööaega suletud. Ma ei räägi siin Kapa-Kohilatest või Nuustakutest, kus panka enam ammu pole. Ma räägin linnadest, mis on Eesti kohta arvestatava suurusega ja millest pidanuks haldusreformi käigus saama need kuulsad tõmbekeskused.
Pank on unustanud, et moodne aeg ei tähenda ainult interneti kasutamist, vaid ka seda, et inimesed käivad kella 9-17 tööl. Moodne aeg tähendab ka seda, et põlvkonnad ei ela enam koos, aga samas on meil veel arvestatav hulk eakaid inimesi, kes ei saa internetis rahaasju korda aetud. Moodne aeg tähendab ka väljaspool Eestit töötamist ja siia vaid nädalavahetuseti jõudmist.
Olen nõus, et kontorite sulgemise teema on sageli üledramatiseeritud ja vastuseisjate argumendid sageli emotsionaalsed. Olen nõus, et üks äriettevõte ei saa pakkuda oma telleri näol lihtsalt seltsi mõnele eakale, kes on päeva jooksul ainus pangaklient. Aga maakonnakeskustes võiks turuliidriks olev pank kohelda oma kliente siiski võrdselt Tallinna, Tartu ja Narva inimestega. See tähendab pakkuda neile kõiki samu teenuseid ning olla vähemalt mõned tunnid lahti ka töövälisel ajal.
Esiteks on see ettevõtte sotsiaalse vastutustundlikkuse küsimus, mis ühele Rootsi taustaga ettevõttele peaks küll korda minema. Teiseks võib eeldada, et praegu suletavate kontorite tõttu nõudlus keskustes kontori järele kasvab. Sinna peavad jõudma ka need, kes varem ehk ajasid asju kohalikus kontoris.
Kolmandaks ei ole pangandusäri lihtsalt äri nagu iga teine. Me kõik oleme sisuliselt sunnitud oma raha pangas hoidma ja seega ka sunnitud nende teenuseid kasutama. Seega peaks ka pank suutma meie jaoks olemas olla. Öelda siinkohal poodniku kombel, et kui ei meeldi, mine teise poodi, on demagoogiline ja ebaõiglane.
Autor: Kadri Bank, Peep Talimaa
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.