• OMX Baltic−0,77%300,07
  • OMX Riga0,25%889,08
  • OMX Tallinn−0,39%2 059,06
  • OMX Vilnius0,15%1 194,27
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,33%8 821,01
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,29
  • OMX Baltic−0,77%300,07
  • OMX Riga0,25%889,08
  • OMX Tallinn−0,39%2 059,06
  • OMX Vilnius0,15%1 194,27
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,33%8 821,01
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,29
  • 12.07.14, 09:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nabala kaitseala kalliks kippuv hind

Kui Rail Balticu trassiga nn Nabala kaitsealale suur look ümber teha, muudab see ehitamise kümneid miljoneid eurosid kallimaks, kirjutab BaltiRaili (Helsingi) juhatuse liige Ago Vilo.
Rail Balticu trassi kavandamisel tahetakse lõplikult nn Nabala kaitsealale suur look ümber teha ning pea asustamata ala asemel minna kümnete ja kümnete majapidamiste kallale. Ilmselt on neid enamgi. Ehitamisel ulatub sel juhul lisakulu kümnetesse miljonitesse eurodesse, ekspluatatsioonis sadadesse miljonitesse. Selliseid põhimagistraale ehitatakse ju ikkagi sajandiks, vahest kauemakski.
Geotehnikainsenerina saan ainult imestada sellise lahmimise üle. Elektriraudtee reostuskoormus muu transpordiga võrreldes on ju märksa väiksem. Isegi praegune Nabala ala oma asustuse, selle inimkoormuse ja teedevõrguga reostab loodust suurusjärgu võrra enam, kui see sellise raudtee puhul üldsegi võimalik saaks olla.
Pealegi on meil tänapäeval võimalusi ehitise mõjude täielikuks eraldamiseks alusest reostuse suhtes tundlikumates kohtades, kas või näiteks geotekstiili abil. Tundlikkuse enda selgitamiseks on aga külluses meetodeid – mitte ainult puurimine, vaid ka elektroluure meetodid, mikroseismika jms. Mida aluse kandevõime hindamiseks niikuinii teha tuleb.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Iseasi on see, mida ja milleks seal Nabalas üldse kaitstakse. Eesti ühe suurema paemaardla „külmutamise“ valguses tuleb aga tõdeda, et Eestis praktiliselt ei taheta ühiskonna hüvanguks kasutada peaaegu mitte ühtegi maavara, mille poolest me rikkad oleme. Küsimus on, kas talitame nii ainult järgmiste põlvede tänule lootes (ikkagi kingitus missugune) või pidurdame sellega mõtlematult oma maa ja rahva arengut.
Autor: Ago Vilo, Peep Talimaa

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele