Nafta hinnalangus süstib majandusse 1,1 triljonit

Brenti toornafta kaupleb praegu 20% alla oma kolme aasta keskmist hinnataset. Praeguse toodangu juures säästab see Citigroupi hinnangul 1,8 miljardit dollarit päevas.

Samal ajal on USA toornafta hind äsja langenud alla 80 dollari barrelist, mis teeb tunniseks languseks üle 1% ja on kahe aasta suurim kukkumine.

Panga globaalsete toorainete uuringute juht Ed Morse ütles, et kasvab see summa aasta jooksul 1,1 triljoni dollarini, sest naftahindade mõju liigub ka teistesse toorainetesse, jättes tarbijatele ja ettevõtetele kulutamiseks rohkem raha ja see omakorda toetab majanduskasvu, kirjutab Bloomberg.

Morse'i hinnangul mõjutab nafta hindade langus muu hulgas maagaasi, aga ka vase, terase ja põllumajandustoormete hindu. „Kõik toormed on ühel või teisel määral energiamahukad,“ selgitas ta.

Londonis asuva Sucden Financiali analüütik Myrto Sokou ütles uudistekanalile, et odavam nafta tuleb kasuks nii tarbijatele kui tööstus- ja tootmisettevõtetele, ja seda eriti talve lähenedes. Madalamad energiahinnad võivad langetada ka inflatsiooni.

See võib muret tekitada eeskätt Euroopas, kus poliitikud püüavad ära hoida deflatsiooni, mis võiks majanduslikku madalseisu veelgi süvendada. Bloombergi analüütikud ennustavad euroala tänavuseks inflatsiooniks 0,5%. Kogu maailmas kerkib tänavu inflatsioon prognooside järgi 2,47% ehk umbes samas rütmis mullusega.