Naftarikas Lähis-Ida meelitab investoreid uute võimalustega

Artikkel

- Börsiuudised
- Birjo Must
- 21. oktoober 2014 kell 12:02
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naftarikas Lähis-Ida meelitab investoreid uute võimalustega
Saudi Araabia Tadawuli börsFoto: Bloomberg
Märkimisväärne majanduskasv, regiooni suurimalt börsilt seinte lõhkumine ning uute sektorite arendamine muudab Lähis-Ida välisraha jaoks aina atraktiivsemaks paigaks.
Bahrein – börsi kapitalisatsioon 54 mld dollarit
Kuveit – börsi kapitalisatsioon 110 miljardit dollarit
Omaan – börsi kapitalisatsioon 26 mld dollarit
Saudi Araabia – börsi Tadawul kapitalisatsiooniga 535 mld dollarit
Katar – börsi kapitalisatsiooniga 195 mld dollarit
Araabia Ühendemiraadid – Araabia Ühendemiraatide, Dubai ja Abu Dhabi börside kapitalisatsioon kokku 250 mld dollarit
Seni globaalseid investoreid eelkõige naftajõgedega meelitanud Lähis-Ida riigid näevad üha enam vaeva massiivsete infrastruktuuriprojektide arendamisega. Sealsed börsid muudab aga ahvatlevaks suur aktsiate avalike esmaemissioonide arv ning lai valik ettevõtteid.
„Näeme veel palju IPOsid tarbekaupade, toiduainete ja ravimitööstuse sektoris,“ märkis Shuaa Capitali juht Sameer Al-Ansari.
Kuueliikmeline Gulf Cooperation Council (GCC) esindab tõenäoliselt maailma kõige rikkamat riikide ühendust. Eestis on võimalik sellesse piirkonda investeerida näiteks LHV Pärsia Fondi kaudu. Börsil kaubeldavate fondide kaudu investeerimist pakuvad lisaks ka mitmed teised finantsinstitutsioonid.
Pärsia Lahe fondi juhi Joel Kukemelgi sõnul on fondi maht uute lisandunud investorite abil aasta algusest 26 miljonilt eurolt tõusnud tänaseks 52 miljonini. Tänavu on fondi tootlus 22%. „Kiire majanduskasvuga regioonist tuleb jätkuvalt häid uudiseid, hoides aktsiaturgude väljavaated positiivsed,“ märkis Kukemelk.
Suurimat tõusupotentsiaali näeb LHV just Araabia Ühendemiraatide, Katari ja Saudi Araabia börsidel. Neist esimesed kaks kaasati tänavu suvel ka MSCI Arenevate Turgude indeksisse, moodustades sellest täna veidi üle 1%. Septembris kaasati need ka S&P Dow Jones'i koostatavasse Arenevate Turgude indeksisse.
Kukemelgi sõnul on uute riikide indeksitesse lisamine harv nähtus, mis demonstreerib regiooni kiiret arengut ning aitab sinna omakorda meelitada uusi välisinvestoreid.
Igas GCC riigis on erinev maksusüsteem, millega välisinvestor peab arvestama
Kuigi tundub, et riikidel on ühised suunad, siis tegelikult on nad pidevas võistluses, et meelitada ligi välisinvesteeringuid tehnoloogia ja töökohtade arendamiseks
GCC riikide jaoks on probleem ka USA ambitsioonikus toota ise naftat ja gaasi
GCC riikide, v.a Kuveidi, valuutad on kas ametlikult või praktiliselt seotud USA dollariga
Allikas: CNBC
Avaneb piirkonna suurim aktsiaturg
Hea uudis on ka see, et regiooni suurima börsiga Saudi Araabia võttis hiljuti vastu pikalt oodatud otsuse avada oma börs välisinvestoritele otseinvesteeringute tegemiseks tuleva aasta esimeses pooles. Sel otsusel on positiivsed tagajärjed kogu regioonile, sest 1% kogu maailma aktsiaturgudest moodustav Saudi Araabia börs on juba ammu välisinvestorite tähelepanu köitnud.
Välisanalüütikud ootavad, et börsi avanemise tõttu hakkab riiki voolama tohutul hulgal välisraha. Franklin Templetoni fondijuhi Salah Shamma sõnul muudab Saudi Araabia samm kogu piirkonna tulevikku. „See on ülioluline märk, mida on kaua oodatud,“ sõnas Templeton.
Ühtlasi loodab Saudi Araabia selle sammuga mitmekesistada oma majandust, mis seni on suuresti keskendunud nafta ekspordile. Kohalik valitsus on võtnud eesmärgiks kulutada 130 miljardit dollarit naftasektori väliste majandusharude toetamiseks.
Suurriigist ei kavatse aga maha jääda ka naabrid. Nii näiteks on Katar viimasel ajal kiirendanud investeeringuid, et jõuda projektidega valmis 2022. aasta jalgpalli MMiks, ning Dubai majandustegevust on tänavu kiirendanud EXPO 2020 korraldusõiguse võitmine.
Naftahinnad teevad muret
Araabia poolsaare riikidele valmistab hetkel enim muret asjaolu, et naftahinnad on sel aastal teinud rekordkukkumise. Augustis kukkus maailma suurima naftaeksportööri Saudi Araabia naftaeksport kolme aasta madalaimale tasemele ning naftakompaniid peavad oma turuosa säilitamise nimel karmi võitlust. Olukorra kujunemisel on suur mõju ka USA-l, kes surub oma naftatööstuse laiendamisega araabia riikide naftat riigist välja. Samuti on vähenenud riikidesisene nõudlus nafta järele.
Kukemelgi sõnul on aga alles nüüd jõutud naftahindadega tasemele, millega GCC riigid on oma suurte riiklike investeerimisprojektide eelarveid koostades arvestanud. Seega pole senisel langusel veel käegakatsutavat negatiivset mõju. „Kuna GCC riikide laenukoormus on väga väike ning riiklikes investeerimisfondides istub üle 2 triljoni dollari mustadeks päevadeks kogutud varasid, pole naftahinna lühiajaline langus neist tasemetest allapoole neile oluliseks probleemiks,“ arvas Kukemelk.
Siiski tõdes fondijuht, et tänasest suurem ja pikaajalisem langus paneks aja jooksul GCC riigid raskemate valikute ette. Sel juhul on tõenäoline, et OPEC sekkuks nafta tootmismahtude vähendamiseks ja hinna stabiliseerimiseks, lisas ta.
Arendatakse uusi harusid
Just pikaajalise sõltuvuse pärast energiarahadest näevad riigid üheskoos vaeva, et muuta oma majanduslik baas laiapõhjalisemaks. Viimastel aastatel on märkimisväärne hulk raha suunatud massiivsetesse infrastruktuuri projektidesse, et arendada välja uusi majandusharusid. Riigijuhid julgustavad nii kodumaiseid kui välisinvestoreid investeerima mitmekesistesse sektoritesse, mille hulka kuuluvad näiteks tehnoloogia, teenused, tervishoid, põllumajandus, toit ja joogid.
LHV hinnangul peituvad regiooni kõige atraktiivsemad investeerimisvõimalused finants-, kinnisvara- ja äriteenuste valdkonnas, mis piirkonna pikaajalistest protsessidest ning demograafiliselt noorest ja kasvavast rahvastikust selgelt kasu lõikavad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Börs
- Kütused
Hetkel kuum