Praegune hind ei ole mitmetele nafta reservide poolest rikastele riikidele piisav.

Praegu on nafta maailmaturuhind keskmiselt 83 dollari juures. See on halb uudis nii Nigeeriale, Iraanile, Venezuelale, Venemaale, Saudi-Araabiale ning mitmetele teistele. Neil on vaja, et must kuld maksaks tunduvamalt rohkem, sest muidu ei suudeta riigieelarvet tasakaalus hoida (vt graafik allpool).

Iraani eelarve on ehitatud üles eeldusega, et nafta kaupleb 135 dollaril barreli kohta, selgub Deutsche Banki ja Thomson Reutersi andmetest. Venemaa on eelarves arvestanud aga näiteks 100 dollarilise hinnaga. Saudi-Araabia suudab tasakaalu hoida 95 dollari juures.

„Kõik naftatootjad tunnevad seda. Nüüd on küsimus, kes suudab sellise olukorra kõige paremini üle elada,“ ütles ettevõtte Price Futures Group analüütik Phil Flynn.

Flynni sõnul hakkavad riigid üksteise võidu tootmist suurendama, et mitte riskida turuosa kaotamisega.

„See on nagu silmavaatamise võistlus – kes suudab kõige kauem naftat eelarves prognoositust madalamalt müüam, see võidab,“ ütles Flynn. „Nad sisuliselt söövad üksteist.“

Minevikus oleks sellises olukorras sekkunud OPEC, kes oleks kutsunud oma liikmeid üles tootmist vähendama. Praegune naftakartell aga ei ole enam diplomaatiliste vaidluste ning erimeelsuste tõttu nii tugev.