- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 5000,04%7 622,69
- DOW 300,15%52 565,88
- Nasdaq −0,03%25 459,24
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 5000,04%7 622,69
- DOW 300,15%52 565,88
- Nasdaq −0,03%25 459,24
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tooraine teeb tänavu meele mõruks
Nafta hind on vajunud kuue aasta põhja, kuld teeb vähikäiku ja rauamaak kaotas poole oma väärtusest. Maailmapanga viimase prognoosi järgi jäävad tooraine hinnad nõrgaks ka terveks järgmiseks aastaks.
„Euroala majanduse jahenemine, tugev USA dollar, kasvav naftatoodang ja head saagikuse väljavaated suure osa põllumajandussaaduste jaoks on osalenud viimases turupöördes,“ märgivad maailmapanga analüütikud oma prognoosis.
Halvima esineja tiitel läheb naftale
Kõige katastroofilisem on aasta olnud vaieldamatult nafta jaoks ning seda eriti viimastel kuudel. Juuni keskpaigas 115,71 dollarilise barreli hinnaga tipu saavutanud Brenti toornafta on tänaseks kukkunud juba alla 60 dollari barrelist. Kuna globaalsed puurtornid töötavad endiselt täisvõimsusel, pole langusele lõppu näha.
USA pani suvel oma naftatoomisele täispöörded peale ning pumpas detsembri alguse seisuga rekordilised 9,12 miljonit barrelit päevas. Kuigi globaalne tootmine ületab nõudlust, teatas ka naftakartell OPEC novembri lõpus, et kaitseb turuosa ning ei kavatse hoolimata hindade langusest oma 30 miljonilist päevast tootmiskogust vähendada. Araabia Ühendemiraatide energiaminister kinnitas mõned päevad tagasi, et OPEC ei muuda oma otsust isegi juhul kui barreli hind kukub alla 40 dollari.
„Hindade kukkumine ei lõpe enne kui naftatootjad on pööratud selja peale,“ kommenteeris olukorda SEB tooraine analüütik Bjarne Schieldrop. „Alles teisel poolaastal olukord pöördub ja seda loodetavasti tänu odavatele hindadele ning kindlasti USA põlevkivi toodangu väiksemale kasvule,“ lisas ta.
USA Energiaagentuur (EIA) prognoosib, et tuleval aastal kasvab naftatootmine edasi, mis omakorda survestab nafta hinda. 2015. aastal maksab WTI toornafta barrel keskmiselt 62,75 dollarit ja Brenti toornafta 68,08 dollarit. EIA prognoosib, et Brenti barreli hind jõuab märtsist maini keskmiselt 63 dollarile ja tõuseb pärast seda keskmiselt 73 dollarile. Bloombergi küsitletud analüütikud ennustavad aga, et Brenti hind kukub 50 dollarile.
Rahvusvaheline Energiaagentuur alandas oma tuleva aasta nõudluse prognoosi nafta järele 230 000 barreli kohta päevas, 0,9 miljonile barrelile. Raport näitas ka seda, et nafta madal hind ei tõsta nõudlust, nagu analüütikud siiani ootasid.
Investorid kulda ei vaja
Ka kuld pole tänavu investorite seas pelgupaigana populaarsust kogunud. Kuna aktsiaturud on näidanud mõõdukalt häid tulemusi, pole otseselt põhjust ka kuhugi varjuda. Varakevadiste ärevate sündmuste tõttu Ukrainas kerkis kulla spot-hind märtsi keskpaigas 1392 dollarile untsist, mis jäi aga ka tänavuseks rekordiks. Sealt edasi on hind vaid vajunud. Juulis maksis unts kulda 1132 dollarit ning detsembri keskpaigas püsib hind 1200 dollari piirimail.
Bloombergi küsitletud majandusspetsialistid ja USA Föderaalreserv ootavad tuleval aastal väärismetalli hinna tõusu. Samas ei julge keegi väga optimistlikke prognoose välja öelda. Chicago firma R.J. O'Brien & Associates toorainekaupleja Phil Streible'i sõnul sõltub kulla tulevik USA Föderaalreservi otsusest. Juhul kui antakse vihjeid peatse intressimäärade tõusu kohta, satub kulla hind satub täiendava surve alla. See tõmbab endaga kaasa ka hõbeda.
Hetkel kuum
Hõbeda märtsikuised futuurid maksavad 17 dollarit untsist. Kulla veebruarikuised futuurid kauplevad praegu 1207 dollaril untsist.
Ületootmine andis hoobi ka rauamaagile
Ka kuld pole tänavu investorite seas pelgupaigana populaarsust kogunud. Kuna aktsiaturud on näidanud mõõdukalt häid tulemusi, pole otseselt põhjust ka kuhugi varjuda. Varakevadiste ärevate sündmuste tõttu Ukrainas kerkis kulla spot-hind märtsi keskpaigas 1392 dollarile untsist, mis jäi aga ka tänavuseks rekordiks. Sealt edasi on hind vaid vajunud. Juulis maksis unts kulda 1132 dollarit ning detsembri keskpaigas püsib hind 1200 dollari piirimail.
Bloombergi küsitletud majandusspetsialistid ja USA Föderaalreserv ootavad tuleval aastal väärismetalli hinna tõusu. Samas ei julge keegi väga optimistlikke prognoose välja öelda. Chicago firma R.J. O'Brien & Associates toorainekaupleja Phil Streible'i sõnul sõltub kulla tulevik USA Föderaalreservi otsusest. Juhul kui antakse vihjeid peatse intressimäärade tõusu kohta, satub kulla hind satub täiendava surve alla. See tõmbab endaga kaasa ka hõbeda.
Hõbeda märtsikuised futuurid maksavad 17 dollarit untsist. Kulla veebruarikuised futuurid kauplevad praegu 1207 dollaril untsist.
Ületootmine andis hoobi ka rauamaagile
Turud pööras sel aastal sassi ka rauamaagi hind. Suurimad kaevandajad BHP Billiton, Rio Tinto ja Vale investeerisid miljardeid dollareid toodangu tõstmisse ning ületootlus viis hinnad 49%-lisse langusesse. Lisaks survestab hindu jaheneva majandusega Hiina, kes on suurim rauamaagi tarbija maailmas.
Möödunud kuul kukkus rauamaagi hind viie aasta madalamaile tasemele, 68,5 dollarile tonnist. Suurim kaotaja sellisest kukkumisest on kindlasti Austraalia, kelle eelarves on arvestatud 92dollarilise hinnaprojektsiooniga. Austraalia eelarvele on see pannud tugeva põntsu, nagu ka 15% kukkunud küttesöe hind ja 20%-list langust näidanud nisu hind. Rauamaak annab riigi ekspordist 20%. Riigi rahandusminister Joe Hockey prognoosib, et hind jääb lähitulevikus 60 dollarile pidama.
Roubini Global Economics prognoosib, et rauamaagi tonni hind kukub tuleval aastal allapoole 60 dollarit. Morgan Stanley alandas hiljuti oma prognoosi ning ennustab, et rauamaagi tonn maksab tuleval aastal keskmiselt 79 dollarit ja 2016. aastal 75 dollarit.
Ka teistel peamistel metallidel on sel aastal läinud kehvasti, sest nõudluse jahenemine Hiina turul toob hinnad kõikjal alla. Maailmapanga hinnangul kahaneb metallide hind tänavu sarnaselt mullusega 5,5%.
Vase futuuride hind on sel aastal New Yorgi Comexi börsil kukkunud umbes 15% ja tina futuuride hind umbes 14%. Tsingi hind Londoni metallibörsil on tõusnud 4%. Hiljuti Peruu suurimas vase ja tsingi kaevanduses toimunud streigid toetavad hindu veel mõnda aega.
Tasub teada
Teravili langeb, kohvi tõuseb
Kolmandas kvartalis kukkusid energia- ja toiduhindade indeksid umbes 6%. Brasiilia ilmastikuprobleemid tekitasid kohvihindade järsu tõusu. Ka väetiste hinnad kerkisid pea 6%.
Mullu enam kui 7%-list langust näidanud põllumajandustoodangu hinnad peaksid tänavu veelgi kukkuma, kuna hea saagikus kestab terve hooaja. Sellegipoolest võib esineda erinevusi kultuuride liikides. Näiteks teravilja hind peaks sel aastal langema pea 20% samal ajal kui söödava õli ja jahu hinnad langevad 6%. Samas tõusevad teiste toidugruppide hinnad 5%, kuna rallit veab eest lihatootmine. Jookide hind tõuseb 22%, mis on peamiselt tingitud kohvi hinnarallist.
Allikas: Maailmapanga kolmanda kvartali aruanne
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Hetkel kuum
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele