Mis toimub praegu tooraineturul?

Nisu lõpetas veebruari plussis ja hind on mõneti stabiliseerunud. Detsembri algusest on hind aga kukkunud üle 20 protsendi ning prognoositakse, et talvel alanud hinnalangus keskpikas perspektiivis siiski jätkub.

Hinnalanguse põhjuseks on ülepakkumine turul. Veebruari keskel teatas USA põllumajandusministeerium, et maailmas on nisuvarusid hinnanguliselt 197,85 miljonit tonni, mis on eelnevalt prognoositud mahust 0,9 protsenti enam.

„Teraviljade varud on märkimisväärsed ning turud arvestavad seekord saagikuse ja kevadisel külviperioodil toimuvaga vähem,“ märkis investeerimisfirma Rice Dairy LLC teraviljade analüütik Jerry Gidel Bloombergile.

Hinda mõjutab ka Ukraina kriisViimase aasta jooksul on nisu hinda mõjutanud suuresti ka Ukraina kriis. Kuna konflikti osapooled – Venemaa ja Ukraina – on nisuekspordilt maailmas vastavalt kolmandal ja kuuendal kohal, siis konflikti ägenemine vähendab nisueksporti ja seega lükkab ka hinda üles poole. Toimiv relvarahu peaks hindasid aga alla tooma.

„Ukraina relvarahu on arvatavasti majanduslikult kasulik nii Venemaale kui ka Ukrainale. See võib tekitada olukorra, kus mõlemad riigid saavad jälle rahvusvahelistel turgudel oma nisu hakata müüma,“ ütles investeerimisfirma Price Futures Group analüütik Jack Scoville.

Analüütikud lisavad, et hind võib kevadel hakata tegema järske üles-alla kõikumisi, kuna geopoliitiline seis ja ilmastikuolud saavad olema väga ettearvamatud.

Nisu hind tõusis veebruaris kokku 2,88 protsenti ning buššeli hind on 5,175 dollarit. Kaera hind kasvas 5,44 protsenti ning kuu lõpuks maksis üks buššel kaera 2,905 dollarit.

USA põllumajandusministeeriumi sõnul on ka maisivarud tõenäoliselt oodatust suuremad. 2012. aastal saavutatud tippudest on hind langenud üle 50 protsendi ning järjest suurem osa USA farmeritest loobub maisi kasvatamisest ja paneb vabanenud põllumaad sojaubade alla.

„Kui hinnad ei lähe paremaks, siis sojaubade külvamine maisi asemel tähendab lihtsalt seda, et kaotused on väiksemad,“ ütles 3100 aakrit hariv Illinoisi põllumees Dan Anderson Bloombergile.

Maisikülvi mahud on vähenenud juba kolmandat aastat järjest. Samas on sojaubade külvimahtude hulk teinud kõigi aegade suurima tõusu, selgub Bloombergi küsitletud analüütikute andmetest. Seda vaatamata asjaolule, et 2012. aastal saavutatud tipust on sojauba hinnad teinud samuti järsu, 43protsendilise languse.

Veebruaris toimus mõningane stabiliseerumine ning sojaubade maailmaturu hind kallines 7,14 protsenti – veebruarikuu lõpuks maksis üks buššel sojaube 10,31 dollarit.

Teiste teraviljadega liigub sarnaselt ka riis, mille hind on detsembris saavutatud tippudest langenud üle 15 protsendi. Veebruaris langes riisi hind 0,85 protsenti ning üks kvintal riisi maksis 10,47 dollarit.

Kakao hind kasvas 15,6599 protsenti ning veebruari lõpuks maksis tonn kakaod 3102 dollarit.

Piima hinnad on Okeaania põua ja ületootmistrahvide kartuses teinud globaalsel turul viis järjestikust tõusu ning analüütikud ütlevad, et hinnatõus võib jätkuda.

Briti piimafarmerite esindaja DairyCo ütles, et hindu on viimasel kuul turgutanud ka väiksemad tootmismahud. Globaalne Piimaturu indeks (GDT) uueneb iga kahe nädala tagant. Viimase kahe sessiooni käigus kasvas hind vastavalt 9,4 ja 10,1 protsenti.

Toornafta hinnad on jaanuaris saavutatud madalseisust teinud tubli tõusu. Samas tasub märkida, et Brenti toornafta on tõusnud tunduvalt enam ning WTI-ga on vahe suurenenud, sest USA toornafta varud on kiiresti tõusma hakanud.

USA Energia Informatsiooni Administratsioon (EIA) teatas eelmise nädala neljapäeval, et Cushingis (koht, kus hoitakse suurt osa USA naftamahutitest) on 48,7 miljonit barrelit naftat. Cushingi mahutavus on umbes 70 miljonit barrelit. Naftareservid on USAs tervikuna kasvanud sessoonselt 80 aasta kõrgeimale tasemele, teatas EIA.

„Praegu hoiab WTI hinda all suur hüpe Cushingi naftahoidlas,“ ütles ING panga toormete strateeg Hamza Khan Wall Street Journalile. Ta lisas, et nõudlust vähendab USA rafineerimistehastes toimuv hooajaline tehnohooldus ning sagenenud streigid.

Brenti hinnad on aga kiiremini tõusnud, sest Euroopa rafineerimistehastes on nõudlus tugev ning pakkumist vähendavad Liibüas toimuvad rahutused, ütles investeerimisfirma Julius Baer tooraine uuringute juht Norbert Ruecker.

Nafta hinnatõus on jõudnud muuhulgas ka Eesti tanklatesse – mitmel pool on bensiini hind tõusnud rohkem kui 10 senti liitri kohta.

WTI toornafta kallines kuu ajaga 3,15 protsenti, Brenti toornafta aga 18,1 protsenti. Kumbki maksis veebruari lõpuks 49,18 ja 62,01 dollarit barrelist.

Maagaasi hind kasvas 2,96 protsenti ning ühe miljoni Briti soojusühiku (293,9 kw/h) hind on maailmaturul 2,74 dollarit. Citibanki analüütiku Tim Evansi sõnul püsib pakkumine turul suur, langustrend jätkub ning hindade tõusu võiks ehk oodata alles järgmisel talvel, mil suuremat mõju hakkab avaldama ka ettevõtete kulutuste kärpimine.