Peeter Koppel: Euroopa aktsiatega on hiljaks jäädud

Milline on teie hinnang seisukohale, et võitjate esireas seisab Saksamaa ning suurimat kasu hakkavad lõikama sealsed nõrgemast eurost võitvad eksportijad?

See on kirjas juba isegi mõnes paremas õpikus, et odavam valuuta peamiste ekspordipartnerite valuutade vastu aitab eksportööre. Saksamaa on ekspordil baseeruv majandus ning loomulikult saavad nad euro nõrkusest teatud kasu. Samas ei tasu unustada seda, et Saksamaa ei ekspordi mitte ainult USAsse ning käesoleval aastal on juba 20 keskpanka monetaarpoliitikat lõdvendanud. Euro langus on olnud märkimisväärseim just dollari vastu ning kohati on teised keskpangad samuti oma valuutasid nõrgendanud ning see euroala eksportööride võit on seega lahjendatud. Meie arusaam on eelmise aasta viimase kvartali algusest alates olnud, et euro ja dollar liiguvad pariteedi poole (1:1 – toim), ning seetõttu oleme ka teatud investeeringute dollaririski avatuna hoidnud. See on lähenemine, mida me mõnes muus olukorras pigem väldime.

Millised on Teie hinnangul praegu peamised riskid QE valguses Euroopa börsidele investeerimisel?

QE riskid on üldisemad. Olgem ausad, keegi ei tea, kuhu selline rahapoliitika lõpuks välja viib. Keegi ei tea, kas see on edukas. Keegi ei tea, kas selle mõju on Euroopas sarnane nagu USAs. Keegi veidigi mõtlev inimene isegi ei kahtlusta, et see lahendaks Euroopa pikaajalisi ja strukturaalseid probleeme – senini käimasolevast võlakriisist rääkimata. QE Euroopas on toonud turgude tõusu, sest kaudselt surub see riigivõlakirjade tootlusi madalamale ka globaalselt ning investorid panustavad nüüdseks USA näitel tekkinud kogemusele, et QEst tingitud keskpanga bilansimahu kasv sisuliselt võrdub (riskantsete) varade hinnatõusuga. Lisame siia ka selle, et Euroopa on USAst tsükli ja QE poolest ajaliselt maas ning QE võib teoreetiliselt Euroopas mõningast majanduskasvu tekitada. Resultaadiks ongi Euroopa eelistamine muudele piirkondadele. Meie jaoks on Euroopa koos Aasiaga fookuses juba mõnda aega.

Millised oleks need ettevõtted, regioonid või ETFid, mille poole Teie soovitaksite vaadata investoril, kes usub QE positiivsesse mõjusse ja soovib selle pealt kasu lõigata juhul, kui ta on väga riskikartlik võis vastupidi – äärmiselt riskialdis?

Väga riskikartlikul investoril pole sellises keskkonnas mitte midagi peale hakata. Optimist olles võib öelda, et tänases keskkonnas on riskivaba tulumäär null. Realist olles võib öelda, et tänases keskkonnas on riskivaba tulumäär juba veidi negatiivne. Seega oleme keskkonnas, kus üha väiksema tootluse nimel tuleb võtta üha kõrgemaid riske. Meie jaoks on juba pikemat aega eelistatud varaklassiks aktsiad ning fookus kisub kangesti arenevale Aasiale ning Euroopale. Võlakirjaturul on teenimisvõimalusi veel vaid riskantsemates segmentides. Kui rääkida äärmiselt riskialtist investorist, siis tuleb arvestada, et keskkonna kujundavad keskpangad ja likviidsus. Sellises keskkonnas tuleb leida potentsiaalselt parim piirkond ja võimalikult kõrge beetaga instrument.