Juhan Lang • 14. juuli 2015 kell 7:30

Kuidas lõigata kasu nõrgast eurost?

LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.  Foto: Andres Haabu

Euro kurss USA dollari vastu on juba mõnda aega vähikäiku teinud, ning sellele on hoogu juurde andnud nii Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärade langetamine ja suuremahulise varaostuprogrammi käivitamine kui ka Kreeka võlajant. Kohalikul väikeinvestoril on mitu võimalust sellest kõigest kasu lõigata.

Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Art Lestberg rääkis, et valuutarisk tekib, kui eurot koduvaluutana kasutav investor investeerib muudes valuutades nomineeritud varadesse. Valuutariske on võimalik maandada tuletisinstrumentidega (futuur, forward, swap, optsioon jt – toim), ent sealjuures tuleb arvestada vastavate instrumentide likviidsusega ja riski maandamise kuludega. „Aktsiainvesteeringute puhul kasutatakse valuutariskide maandamist siiski suhteliselt harva ning tuletisinstrumendid sobivad pigem professionaalsetele investoritele,“ nentis ta.

Juhul, kui investor ootab euro edasist nõrgenemist ning soovib sellest langusest kasu saada, siis kõige lihtsam variant oleks tema hinnangul oma investeerimisportfell hajutada erinevates valuutades nomineeritud varade vahel, lisades portfelli valuutasid, mille tugevnemist euro suhtes oodatakse. On olemas ka ridamisi börsil kaubeldavaid fonde (ETFe), mille tootlus on seotud mõne konkreetse valuuta liikumisega.

Kui on soov end euro languse eest kaitsta, siis lisaks muudes valuutades raha hoidmisele on LHV privaatpanganduse portfellihalduri Kaius Kiivramehe sõnul tõhus meetod osta euroala eksportööride aktsiaid. „Euroopa aktsiaturgudel on palju ettevõtteid, mille tuludest on märkimisväärne osa USA dollarites ja kulud eurodes: ravimitööstus, autotööstus, Soome metsatööstus,“ loetles ta.

Kui populaarne on valuutariski maandamine ETFidega?Alo Vallikivi, LHV maaklertegevuse juht

Valuutariski maandamine ETFide abil ei ole väga populaarne tegevus. Pigem kasutatakse selleks võimendusega FX (Forex ehk välisvaluutaturg – toim) tuletisinstrumente ning ka FX optsioone. Ajalooliselt on võetud aktiivsemalt positsioone järgmistes euroga seotud ETFides: EUO, FXE, DRR, URR, ULE.

Portfelli kaitsmine ETFiga ei ole väga tulus tegevus. Esiteks tuleb selle alla suunata päris suur osa portfelli vahenditest, mida saaks mujal kasumlikumalt investeerida. Võimendusega ETFe on mõistlik kasutada ainult lühiajaliselt ning lühiajalise nägemuse võtmiseks sobiksid ehk optsioonid siiski paremini.

Kui investor usub USA dollari tugevnemisse, siis lihtsaim viis sellest lisakasu saamiseks on osta USA dollaris noteeritud väärtpabereid, samas jättes valuutarisk maandamata. Negatiivne sellise käitumise puhul on aga see, et avatuks jääb risk mõlemas suunas ning euro tugevnemisel toodab portfell eurodesse arvestatuna negatiivset tootlust.

Oodatakse dollari tugevnemist

Swedbank prognoosib selle aasta lõpuks EUR/USD kurssi tasemele 1,05 ehk suhteliselt mõõdukat dollari tugevnemist. Lestbergi sõnul tuleb arvesse võtta ka seda, et viimase aasta jooksul on dollar tugevnenud praeguseks juba üle 20% ning paljud euro-negatiivsed asjaolud on turgudel juba arvesse võetud.

Ta märkis, et tugevat dollarit võib põhjendada ühest küljest Kreeka probleemidega ja sellega, et USA majanduskasv ja muud tähtsamad indikaatorid edestavad eurotsooni omi. Samuti on USA paranev majanduskeskkond tekitanud tema sõnul ootusi, et peatselt tuleb Föderaalreservil hakata intresse tõstma.

„Isegi kui intresside tõus lükkuks kaugemasse tulevikku, siis ka praegu on dollari ja dollaripõhiste finantsvarade tootlused märgatavalt kõrgemad kui näiteks Euroopas või Jaapanis,“ tõdes ta. „Ilmselt peamine põhjus dollari tugevnemise taga ongi investorite rahavood, mis, otsides kõrgemat tootlust, liiguvad muudest valuutadest dollarisse.“

Tema arvates ei tasu unustada, et nii Euroopa kui ka Jaapani keskpank on käivitanud suuremahulised majanduse stimuleerimise programmid ja kui seeläbi tekkiv lisalikviidsus koduturult piisavat tootlust ei leia, siis minnakse seda mujale otsima, muu hulgas ka dollaripõhistesse varadesse. Kaudselt on Lestbergi hinnangul üks dollari tugevnemise põhjuseid ka see, et valuuta on traditsiooniliselt olnud „turvasadam“ poliitiliselt ebastabiilsetel ning ärevatel perioodidel.

Sarnaselt Lestbergile, ootab dollari edasist tugevnemist ka Kiivramees, kelle prognoosi järgi jätkub see siiski aeglasemas tempos kui siiani. Ta toonitas, et viimane aasta pole olnud sedavõrd nõrk aasta eurole, vaid tugev aasta USA dollari jaoks – USA dollar on olulisel määral tugevnenud pea kõikide valuutade vastu.

Ta märkis, et dollar on ajalooliselt tugevnenud, kui toormed, nagu nafta, on languses olnud. „Seega võib kahe suure võtmetegurina välja tuua, et euro-dollari vahetuskurssi mõjutavad inflatsiooniootused, toormete hinnad ja intresside erinevused USA ja Euroopa majanduste vahel,“ rõhutas ta.

Euroopa aktsiad endiselt hinnas

Vaatamata viimasel paaril nädalal Euroopa börsifirmasid rappinud Kreeka võladraamale, pole Swedbanki ja LHV analüütikud regiooni aktsiate suhtes optimismi minetanud. Swedbank Marketsi valdkonnajuht Andres Suimets nentis, et kindlasti on lühiajaliselt aktsiaturgudel oodata närvilisust seni kuni Kreeka olukord uudiseid domineerib, ent suuri negatiivseid üllatusi ilmselt lähiajal ei tule. Samas on Euroopa majandus tervikuna jätkanud tema hinnangul paranemist – eraisikute ja ettevõtete laenumahud kasvavad, investeeringud on hakanud näitama paranemise märke ning pankade kapitaliseeritus on hea.

„Seega tervikuna ja tootlust otsiva investori jaoks paremate alternatiivide puudumisel, on Euroopa aktsiad jätkuvalt atraktiivsed,“ kinnitas ta. „Kreeka olukorra lahenemine võib võtta väga palju aega, kuigi olukorra eskaleerumise tõenäosus on viimasel ajal kasvanud ei saa sellel ilmselt olema suuremahulist mõju maailmamajandusele ega finantsturgudele. Seega pikaajalise investoril ei ole põhjust Kreeka tõttu oma investeeringuid muuta.“

Makropilt on ääretult soodne

Ka Kiivramees tõdes, et kuigi peale järsku 2015. aasta hinnatõusu võivad esmapilgul peale vaadatuna tunduda aktsiad mõnevõrra kallid, siis tegelikkuses peab arvesse võtma, et Euroopa majandused tammusid pikalt paigal ning kasumimarginaalid on pigem alla pikaajaliste keskmiste. Majanduses mahtude kasvades on kasumimarginaalides tema hinnangul märkimisväärne tõusupotentsiaal.

„Euroopa jaoks pole tervikuna ammu olnud nii soodsaid makrotegureid nagu odav valuuta, langenud toormehinnad, madalad intressid, madal inflatsioon ja et tarbija kindlustundeindikaatorid on 7-8 aasta kõrgeimatel tasemetel,“ rääkis ta. Kiivramees lisas, et Lääne maailma tarbijad on toormehindade langusest ühed suurimad võitjaid ja kuna just need majandused on tugevalt tarbijate poole kaldu, siis peaks siin selle positiivne mõju kõige paremini avalduma.

Kreeka ja muu maailma praegusi arenguid arvesse võttes soovitas Kiivramees kindlasti portfelle globaalselt hajutada ja hoida likviidsetena, et riskistsenaariumite realiseerudes oleks võimalik vajadusel ümber positsioneerida. Arvesse peaks võtma nii pikaajalisi toorme-, majandus-, turu- kui ka krediiditsükleid.

„10 aasta tagune hajutamise mudel, kus investorid suurelt arenevatele turgudele jooksid, kindlasti langevate toormehindade ja tugevneva dollari keskkonnas täna enam ei tööta,“ selgitas ta. „Rohkem peab tegema kodutööd, ettevõtetesse sisse vaatama ning riske ja võimalusi hindama. Turgudel võimalusi on, aga nende leidmiseks peab tegema mõnevõrra rohkem tööd kui 10 aastat tagasi.“

Hetkel kuum