Millised riigid on toorainete hinnalanguse suurimad kaotajad?

Hiina plahvatuslik majanduskasv toitis näiliselt küllastamatut nõudlust tööstusmetallide nagu vase järele, mis moodustab viiendikku Peruu koguekspordist, vahendab CNN Money.

Mõistagi oli Hiina tohutu isu toorainete järele Peruu majandusele õnnistuseks, hüpitades kohalikku börsi ajavahemikus 2008. aasta lõpust kuni 2010. aasta lõpuni kolm korda kõrgemale. Nüüd, kui Hiina tarbib oluliselt vähem vaske ja majandus näitab jahtumise märke, on uhke tõus asendunud peadpööritava langusega – viimase kolme aastaga on Peruu börsifirmaad kaotanud ligi poole oma turuväärtusest.

Kui riigi majandus kasvas veel 2013. aastal 7% aastas, siis praeguseks on kasv kahanenud 1% peale aastas.

Metallid nagu rauamaak ja kuld moodustavad Austraalia ekspordist enam kui veerandi. Samuti kannatab kängurudemaa majandus odavate kivisöe, nafta ja gaasi hindade käes.

Veerandsajandi nukraim pilt vaatab praegu vastu ka Brasiilia majandusest. Üheks põhjuseks on Brasiilia suurima ekspordiartikli rauamaagi järsk hinnalangus viimastel aastatel. Samuti on toorainete hindade kukkumine viinud Brasiilia reaali kursi 12 aasta põhja.

Hiina majanduse jahenemine pole kaugeltki külmaks jätnud ka Sambiat, mille koguekspordist moodustab vask enam kui poole. Ühtlasi on Hiina riigi jaoks peamine kaubanduspartner. Haavatavate majanduste etteotsa paigutuvad kindlalt veel ka Kongo Demokraatlik Vabariik, Ghana ja Mosambiik.

Analüütikud kardavad, et metallide hinnalangus toob kaevandustes kaasa massikoondamised ja võib viia majandused langusesse.