Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millised riigid on toorainete hinnalanguse suurimad kaotajad?

    Peruu kaevurid alustasid kevadel streiki paremate töötingimuste nimel.Foto: EPA

    Kui veel mõned aastad tagasi nautisid suurtes kogustes vaske ja kulda omavad riigid nagu Peruu tõelist majandusõitsengut, siis toorainete järsk hinnalangus on jätnud headest aegadest järele vaid helge mälestuse.

    Hiina plahvatuslik majanduskasv toitis näiliselt küllastamatut nõudlust tööstusmetallide nagu vase järele, mis moodustab viiendikku Peruu koguekspordist, vahendab CNN Money.
    Mõistagi oli Hiina tohutu isu toorainete järele Peruu majandusele õnnistuseks, hüpitades kohalikku börsi ajavahemikus 2008. aasta lõpust kuni 2010. aasta lõpuni kolm korda kõrgemale. Nüüd, kui Hiina tarbib oluliselt vähem vaske ja majandus näitab jahtumise märke, on uhke tõus asendunud peadpööritava langusega – viimase kolme aastaga on Peruu börsifirmaad kaotanud ligi poole oma turuväärtusest.
    Kui riigi majandus kasvas veel 2013. aastal 7% aastas, siis praeguseks on kasv kahanenud 1% peale aastas.
    Kuldsed ajad said ümber
    „Paljud sellised riigid arvasid, et kuldsed ajad kestavad igavesti,“ märkis Brown Brothers Harrimani arenevate riikide valuutastrateegia juht Win Thin. „Seda selgelt ei juhtunud. Nüüd on see tõusulaine lahkumas.“
    Metallide hinnad alates kullast, hõbedast, vasest, rauamaagist ja lõpetades alumiiniumi, plaatina, palladiumi, tina ning nikliga, on tänavu kõik korralikku vähikäiku teinud.
    Mõistagi ei ole Peruu ainus majandus, mis praegu metallide hinnalanguse all ägab.
    Tšiili töötusemäär on taas pärast aastate pikkust stabiilset vähenemist tõusuteel. Nimelt on riik suuresti sõltuvusest vasetoodangust ning on koduks maailma suurimale vasefirmale Codelcole. Riigi koguekspordist moodustab vask ligi poole ning veerand kaubaveost läheb Hiina.
    Pilt ei ole palju roosilisem ka Lõuna-Aafrikas. Kohalik börs on viimase kolme kuuga kukkunud 7% ja selle kullakaevanduste indeks on ainuüksi ühe kuuga langenud 24%. Riik on üks maailma suurimaid kroomi, plaatina ja mangaani eksportijaid. Riigi suurimad ekspordiartiklid on aga rauamaak, kuld ja teemandid.
    Hirm majanduslanguse ees
    Mõistagi ei saa toorainetest rääkides üle ega ümber Austraaliast, mis püüab vältida esimest majanduslangust alates 1991. aastast. Roheline manner võlgneb tänu majanduse stabiilsele kasvule paljuski justnimelt Hiina tõusule.
    Metallid nagu rauamaak ja kuld moodustavad Austraalia ekspordist enam kui veerandi. Samuti kannatab kängurudemaa majandus odavate kivisöe, nafta ja gaasi hindade käes.
    Veerandsajandi nukraim pilt vaatab praegu vastu ka Brasiilia majandusest. Üheks põhjuseks on Brasiilia suurima ekspordiartikli rauamaagi järsk hinnalangus viimastel aastatel. Samuti on toorainete hindade kukkumine viinud Brasiilia reaali kursi 12 aasta põhja.
    Hiina majanduse jahenemine pole kaugeltki külmaks jätnud ka Sambiat, mille koguekspordist moodustab vask enam kui poole. Ühtlasi on Hiina riigi jaoks peamine kaubanduspartner. Haavatavate majanduste etteotsa paigutuvad kindlalt veel ka Kongo Demokraatlik Vabariik, Ghana ja Mosambiik.
    Analüütikud kardavad, et metallide hinnalangus toob kaevandustes kaasa massikoondamised ja võib viia majandused langusesse.
    Austraalia kaevandused seisavad silmitsi jaheneva nõudlusega.Foto: EPA
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mari-Liis Kukk: saatuslik loogika, mis ähvardab krüptoparadiisi põrguks muuta
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
Krüptomaailma võib ees oodata tõsine katsumus, kui usk kõigesse ümbritsevasse peaks lööma kõikuma sellisel määral, nagu oleme näinud möödunud aegade sügavamates finantskriisides, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsioonijuht Mari-Liis Kukk.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.