Juhan Lang • 31. juuli 2015 kell 12:03

Millised riigid on toorainete hinnalanguse suurimad kaotajad?

Peruu kaevurid alustasid kevadel streiki paremate töötingimuste nimel.  Foto: EPA

Kui veel mõned aastad tagasi nautisid suurtes kogustes vaske ja kulda omavad riigid nagu Peruu tõelist majandusõitsengut, siis toorainete järsk hinnalangus on jätnud headest aegadest järele vaid helge mälestuse.

Hiina plahvatuslik majanduskasv toitis näiliselt küllastamatut nõudlust tööstusmetallide nagu vase järele, mis moodustab viiendikku Peruu koguekspordist, vahendab CNN Money.

Mõistagi oli Hiina tohutu isu toorainete järele Peruu majandusele õnnistuseks, hüpitades kohalikku börsi ajavahemikus 2008. aasta lõpust kuni 2010. aasta lõpuni kolm korda kõrgemale. Nüüd, kui Hiina tarbib oluliselt vähem vaske ja majandus näitab jahtumise märke, on uhke tõus asendunud peadpööritava langusega – viimase kolme aastaga on Peruu börsifirmaad kaotanud ligi poole oma turuväärtusest.

Kui riigi majandus kasvas veel 2013. aastal 7% aastas, siis praeguseks on kasv kahanenud 1% peale aastas.

Kuldsed ajad said ümber

„Paljud sellised riigid arvasid, et kuldsed ajad kestavad igavesti,“ märkis Brown Brothers Harrimani arenevate riikide valuutastrateegia juht Win Thin. „Seda selgelt ei juhtunud. Nüüd on see tõusulaine lahkumas.“

Metallide hinnad alates kullast, hõbedast, vasest, rauamaagist ja lõpetades alumiiniumi, plaatina, palladiumi, tina ning nikliga, on tänavu kõik korralikku vähikäiku teinud.

Mõistagi ei ole Peruu ainus majandus, mis praegu metallide hinnalanguse all ägab.

Tšiili töötusemäär on taas pärast aastate pikkust stabiilset vähenemist tõusuteel. Nimelt on riik suuresti sõltuvusest vasetoodangust ning on koduks maailma suurimale vasefirmale Codelcole. Riigi koguekspordist moodustab vask ligi poole ning veerand kaubaveost läheb Hiina.

Pilt ei ole palju roosilisem ka Lõuna-Aafrikas. Kohalik börs on viimase kolme kuuga kukkunud 7% ja selle kullakaevanduste indeks on ainuüksi ühe kuuga langenud 24%. Riik on üks maailma suurimaid kroomi, plaatina ja mangaani eksportijaid. Riigi suurimad ekspordiartiklid on aga rauamaak, kuld ja teemandid.

Hirm majanduslanguse ees

Mõistagi ei saa toorainetest rääkides üle ega ümber Austraaliast, mis püüab vältida esimest majanduslangust alates 1991. aastast. Roheline manner võlgneb tänu majanduse stabiilsele kasvule paljuski justnimelt Hiina tõusule.

Metallid nagu rauamaak ja kuld moodustavad Austraalia ekspordist enam kui veerandi. Samuti kannatab kängurudemaa majandus odavate kivisöe, nafta ja gaasi hindade käes.

Veerandsajandi nukraim pilt vaatab praegu vastu ka Brasiilia majandusest. Üheks põhjuseks on Brasiilia suurima ekspordiartikli rauamaagi järsk hinnalangus viimastel aastatel. Samuti on toorainete hindade kukkumine viinud Brasiilia reaali kursi 12 aasta põhja.

Hiina majanduse jahenemine pole kaugeltki külmaks jätnud ka Sambiat, mille koguekspordist moodustab vask enam kui poole. Ühtlasi on Hiina riigi jaoks peamine kaubanduspartner. Haavatavate majanduste etteotsa paigutuvad kindlalt veel ka Kongo Demokraatlik Vabariik, Ghana ja Mosambiik.

Analüütikud kardavad, et metallide hinnalangus toob kaevandustes kaasa massikoondamised ja võib viia majandused langusesse.

Austraalia kaevandused seisavad silmitsi jaheneva nõudlusega.  Foto: EPA
Hetkel kuum